Diskuteerides Vahur Kooritsaga eestlaste valimiskäitumise teemal

25.10.2013

Delfi ajakirjanik Vahur Koorits on proovinud arvutada artiklis „Keskerakond sai Tallinna eestlaste seas Reformierakonnast ja sotsidest rohkem hääli“ (23.10) Tallinna valimistulemusi rahvuste lõikes erinevates linnaosades, kasutades seejuures eeldusi, mis vajavad kindlasti korrigeerimist ja täiendamist (vt Delfi portaalist).

Siinkohal olgu toodud meie vastuväited:

  • Tallinna valimisealiste elanike hulgas on eestlaste osakaal 54% (allikas: Statistikaameti andmebaas) ja mitte 55.3% – viimati mainitud osakaal on eestlastel kogu Tallinna elanikkonna hulgas.
  • TNS Emori valimiseelne uuring perioodil (25.09–15.10.2013) näitas, et Tallinna eestlaste hulgas oli Keskerakonna toetus 11% ja mitte-eestlaste hulgas 94%, kokku eelistas Keskerakonda 50% valima minna kavatsenud tallinlastest. Ka kogu Eestis eelistas Keskerakonda kohalike valimiste kontekstis perioodil aprill kuni oktoober (ligikaudu 7000 vastajat) keskmiselt 11% eestlastest. Keskerakond on olnud stabiilselt eestlaste hulgas neljandaks valikuks alates 2011. aasta algusest erakondade eelistuste uuringutes, mis on tehtud Riigikogu valimiste kontekstis.
  • Septembri ja oktoobri kolme küsitlusperioodi keskmise näitaja põhjal oli kindlalt valima minejaid Tallinnas eestlaste hulgas 60% ja mitte-eestlaste hulgas 66%. Seega pikemaajalisem trend näitas mitte-eestlaste suuremat huvi valimiste vastu Tallinnas. On väga tõenäoline, et valimisjärgsed uuringud kinnitavad sarnaselt, et eestlaste valimisaktiivsus oli Tallinnas madalam kui mitte-eestlastel.
  • Eestlaste valmisolek valima minna sõltub suuresti linnaosadest. Suurim on see nendes linnaosades, kus eestlased moodustavad selge enamuse (Nõmme ja Pirita), ja väiksem on see linnaosades, kus ollakse selges vähemuses või enam-vähem võrdses osakaalus (Lasnamäe ja Haabersti). Ülejäänud linnaosades on eestlased aktiivsuselt kusagil vahepeal. Lasnamäel ja Haaberstis on olnud eestlaste potentsiaalne valimisaktiivsus oluliselt väiksem kui mitte-eestlastel. Erandiks on siin Põhja-Tallinn, kus valimisealiste eestlaste osakaal on 48%, kuid suur osa neist elab suhteliselt homogeenselt teatud ajaloolistes asumites nagu Pelgulinn ja Kalamaja ning selles linnaosas eestlaste ja mitte-eestlaste potentsiaalne valimisaktiivsus oluliselt ei erinenud. Mitte-eestlaste valmisolek minna valima sõltus ka mingil määral linnaosadest, kuid trend oli vastupidine – mida väiksem on antud linnaosas mitte-eestlaste osakaal, seda suurem oli nendes mitte-eestlaste soov valimistel osaleda. Seega ei saa linnaositi rahvuste lõikes andmete esitamiseks võtta aluseks samu lähteandmeid ega saa võrdsustada eestlaste ja mitte-eestlaste valimisaktiivsust.
  • Siiski kui kogu Tallinna ulatuses oletada, et eestlaste väiksema aktiivsuse tõttu oli nende osakaal valimas käinute hulgas ligikaudu 50% ja võtta eelduseks selle, et Keskerakonna eelistus eestlaste hulgas oli 11% ja mitte-eestlaste hulgas 94%, siis saame Keskerakonna summaarseks eelistuseks kogu Tallinnas 52.5% ehk enam-vähem sama tulemus, nagu neil oli kohalikel valimistel Tallinnas.

 

Aivar Voog

Aivar Voog

Kantar Emori uuringuekspert

+372 626 8538