Eesti meediareklaamituru 9 kuu käive oli 68,37 miljonit eurot

03.11.2016

Kantar Emori reklaamipanuste monitooringu AdEx andmetel oli meediareklaamituru käive käesoleva aasta kolmandal kvartalil 20,27 miljonit eurot, mis eelmise aasta sama aja 19,62 miljoni euroga võrreldes andis tulemuseks 5,5% tõusu. Aasta esimesed üheksa kuud tervikuna näitasid aga minimaalset, 1% kasvu.

Kolmandas kvartalis näitas suurimat kasvu varasemast harjumuspäraseks saanud interneti asemel hoopiski välimeedia (kasv kolmandas kvartalis 18,3%), kuigi eraldi võetuna oli üks osa internetist ehk streaming (videoreklaam) veelgi suuremas kasvus, näidates 24,9% tõusu (kolmanda kvartali käive oli 0,36 miljonit eurot (9 kuud kokku 1,05 miljonit eurot). Välimeedia puhul on tavapäraste formaatide kasvu kõrval järjest tõusvas trendis ka digitaalne välimeedia, sh erinevad ekraanid linnaruumis, kaubanduskeskustes ja ühissõidukites. Ainsana langes kolmandas kvartalis ajalehtede reklaamikäive (2,6%), turu keskmisele kasvule jäid alla ka ajakirja- ja telereklaam ning veidi ka raadio. Üheksa kuu kokkuvõttes on lisaks välimeediale ja internetile tõusutrendis ka raadio.

Täpselt aasta tagasi esmakordselt Eesti meediaturu suuruselt teiseks meediatüübiks tõusnud internet on oma positsiooni hoidnud (turu osakaaluga 20,7%), edestades kindlalt paberajalehtede reklaamikäivet (osakaal 18,2%), kuid jäädes siiski veel oluliselt alla turu suurimale reklaamimeediale telele (osakaal 22,1%). Reklaamituru trendide vaatlejad on märgilisena välja toonud ka selle, et kunagi varem ei ole interneti ja telereklaami kvartalikäivete vahe olnud nii väike kui seekord kolmandas kvartalis – 0,29 miljonit eurot. Kuna Eesti meediareklaamituru vaates sisalduvad vaid kohalike kanalite käibed, st Google’isse ja Facebook’i liikuv reklaamiraha tuleb sellele veel lisaks, on internet kui meediatüüp juba mõnda aega suurim, küll aga ei saa seda nii väita vaid puhtalt Eesti reklaamikanalite vaatest lähtuvalt.

Lähtudes varasemate aastate meediareklaamituru käibe ajalisest struktuurist võib prognoosida, et aasta tervikuna jääb plusspoolele, kuigi seda mitte kõigi meediatüüpide puhul. Juba aasta tagasi sai pikemaajaliste tulevikuprognooside olulise mõjurina välja tuua võimalikud seadusandlikud tegurid – toona olid kaalumisel piirangud alkoholi ja ebatervisliku toidu reklaamimisele. Need meetmed, juhul kui need ühel või teisel moel rakendamist leiavad, võivad mõjutada nii turu rahalist mahtu kui ka mängida ümber käivete jaotused meediatüüpide vahel (juhul kui piirangud sätestatakse vaid mõnele meediatüübile).

Eesti meediareklaamituru käibed meediatüübiti 2016. aasta III kvartalis

 Käive 
(miljonites eurodes)
Muutuste protsent 
(vs. 2015 III kvartal)
Osakaal (% turust)
Ajalehed 3,77 -2,6% 18,2%
Ajakirjad 1,15 2,4% 5,6%
Televisioon 4,58 2,6% 22,1%
Raadio 2,37 5,2% 11,4%
Välimeedia 2,63 18,3% 12,7%
Internet 4,29 10,1% 20,7%
Otsepost 1,91 6.8% 9,2%

 

Eesti meediareklaamituru käibed meediatüübiti 2016. aasta esimesel 9 kuul

 Käive 
(miljonites eurodes)
 Muutuste protsent 
(vs. 2015. a 9 kuud)
Osakaal (% turust)
Ajalehed 12,68 -4,2% 18,6%
Ajakirjad 4,07 -1,7% 5,9%
Televisioon 17,26 -3,4% 25,2%
Raadio 6,95 2,9% 10,2%
Välimeedia 7,62 7,8% 11,1%
Internet 14,04 13,4% 20,5%
Otsepost 5,75 -8,2% 8,4%

 

Antud ülevaade põhineb igapäevasel Kantar Emori AdExi reklaamimonitooringul, mille trükimeediat ja televisiooni puudutavad andmed fikseeritakse ja kodeeritakse erialaspetsialistide poolt. Kokku kaardistatakse 46 ajalehte, 53 ajakirja ja 24 telekanalit. Muid meediaid kirjeldavad andmed pärinevad meediaomanikelt saadud ilmunud reklaami täpsusega nn deklaratsioonide põhjal. Kogu andmestik kogutakse hinnakirjale tuginevalt, antud tulemuste analüüsi puhul on meediatüüpide lõikes arvutatud eeldatavad tegelikud hinnad, et anda täpsem hinnang turu suurusele ja trendidele.

Kantar Emor on igapäevaselt kaardistanud Eesti meediareklaamiturgu aastast 1994.

 

Margo Veskimägi

Margo Veskimägi

Balti regiooni juht

+372 626 8500