Regulaarsed retseptiravimite ostjad eelistavad isegi majanduslanguse tingimustes jätkata tavapärase ravimiga, sest peavad ravimi tõhusust hinnast olulisemaks, selgus TNS Emori läbiviidud uuringust.

Eelmise aasta detsembris küsitles TNS Emor 500 Eesti elanikku vanuses 15-74 globaalse finantskriisi teemal, muu hulgas uuriti ka Eesti elanike võimalikke hoiakuid ning eelistusi ravimihinna tõusu tingimustes. TNS Emori suunajuht Esta Kaal annab ülevaate uuringust.

Mis selgus teie läbiviidud uuringust?

Globaalse finantskriisi uuring oli rahvusvaheline võrdlusuuring. Üks peamisi järeldusi oli, et sarnaselt lääneriikide elanikele usuvad ka inimesed Balti riikides, et finantskriis põhjustab ülemaailmse majandusliku depressiooni. See hoiak väljendub tõenäoliselt vähemalt eeloleva aasta tarbimis- ning finantskäitumises.

Finantskriisi kestuse osas on Baltikum muust maailmast pessimistlikum. Eestis, Lätis ja Leedus usub üle poole elanikest, et finantskriis kestab kauem kui kaks aastat, lääneriikides usub finantskriisi nii pikka kestust vaid veerand elanikest.

Mida arvasid elanikud ravimihinnatõusust?

Kuna ravimite hinnatõus suurema käibemaksumäära tõttu on juba otsustatud, siis huvitas meid pigem kas ja milliseid muutusi regulaarsed ravimiostjad oma ravimite ostul teeksid ning mida nad ootavad oma perearstilt.

Kõigile vastajatele esitati sissejuhatavalt sarnane üldküsimus: “Mõeldes ravimite kallinemisele suurema käibemaksumäära tõttu ning võimalikule elukalliduse tõusule üldse järgmisel aastal, siis kuidas toimite tulevikus retseptiravimite ostul kroonilise haiguse raviks?”

Regulaarsed retseptiravimite ostjad (kokku oli neid uuringus üle Eesti 226) eelistavad sellises olukorras jätkata oma tavapärase ravimiga (82% neist) ja on selleks valmis säästma muus tarbimises (87% neist). Väitega “Eelistan, et arst määraks mulle minu seniseid ravimeid ka siis, kui nende hind tõuseb” nõustub kindlalt 45% ja pigem nõustub 37% regulaarsetest ostjatest. Väitega “Säästan vajadusel muu tarbimise arvelt, et jätkata ravi oma tavapärase ravimiga” nõustuvad kindlalt 49% ja pigem nõustub 38% regulaarsetest ostjatest.

Kui säästmisvalmiduse poolest olid erinevad sotsiaal-demograafilised grupid oma hinnangutes üsna sarnased, siis valmisolek osta sama ravimit ka kallima hinna korral oli nimetatud keskmisest näitajast pisut madalam ravimeid ostvate pensionäride, naiste ja rohkem kui ühte kroonilist haigust ravivate ja venekeelsete elanike seas. Samas ka nendes gruppides eelistas hinnatõusu tingimustes sama ravimi juurde jääda enamus.

Kuivõrd patsiendid pööravad tähelepanu ravimi tõhususele?

Eks inimene ikka soovib saada kõige paremat oma tervise heaks. Kuid võib eeldada, et patsiendid ei oska seda ise küsida, sest ei taju saada olevate võimalike ravimite hulka, rääkimata nende eripäradest. Antud uuringus püstitasime küsimuse pigem vaatenurgast, kas patsiendid on nõus tõhusama ravimi eest ka rohkem maksma.

Selgus, et regulaarsetest retseptiravimite ostjatest eelistab 74% tõhusamat ravimit ka juhul, kui see on keskmisest kallim. Selle väitega nõustub kindlalt 42% ja pigem nõustub 32% regulaarsetest ostjatest. Tõhususega võrreldes on madalam hind tähtsam 22%-le regulaarsetest ostjatest.

Suurim erinevus on siin pensionäride ja töötavate inimeste hinnangutes (vastavalt 32% vs 11% on hind olulisem). Kuid vaatamata suhteliselt suuremale hinnatundlikkusele eelistab ka enamik pensionäridest ja suure ravimikoormusega inimestest ikkagi tõhusamat ravimit (vastavalt 64% ja 70%).

Olete töötanud uuringute alal juba rohkem kui 15 aastat. Mida Emor üldse tervishoiuvallas uurinud on?

TNS Emori pika tegutsemisaja jooksul on tervishoiutemaatika tihti uuringute fookuses olnud. Tellijateks on olnud nii rahvusvahelisi organisatsioone (WHO, Euroopa Komisjon), Eesti tervishoiuasutusi ja ministeeriume kui ka ühendusi ning ravimitootjaid.

Oleme ka ise algatanud uuringuid, mis puudutavad elanike väärtushinnanguid ja hoiakuid, sh suhtumist oma tervisesse. Sellest on kogunenud mitmeid andmebaase, mille kasutus- ja avaldamisõigus meil on.

Enamjaolt on need avaliku sektori tellitud uuringud, mis on ka vastavate ametkondade kodulehekülgedel avaldatud. Näiteks Euroopa komisjoni tellitud Eurobaromeetri uuring kõigi liikmesriikide seas puudutas tervishoiutemaatikat 2007. aasta teises pooles ja on avaldatud Euroopa Komisjoni koduleheküljel.