Päkapikud külastavad enamikku lastega peredest, igasse seitsmendasse peresse on oodata jõuluvana
20.12.2024
20.12.2024
Valdavas enamikus (ca 80%) alla 16-aastaste lastega peredes käivad päkapikud, samas kogu elanikkonna puhul märkis 40%, et neil käivad päkapikud sussi sisse head-paremat poetamas. Jõuluvana on samamoodi selgelt enam oodata lastega peredesse.
Jõulupühadel saab perega ühisel jõulusöömingul kokku 69% eestimaalastest. Teistest enam peavad perekeskseid jõulusööminguid maapiirkondades elavad inimesed. Ühine jõulueine on eestlaste seas selgelt populaarsem kui muu rahvuse esindajate hulgas (vastavalt 78% ja 49%). Vastastikku kingitusi plaanib teha 56% eestimaalastest.
Üks jõulutraditsioone on ka jõulumeeleolu loomine läbi kodu kaunistamise. Kui eelmisel aastal vastas 43%, et ehib aknad jõulukaunistustega, siis tänavu 47%. Kõige enam meeldib niimoodi jõulumeeleolu luua noorimale vanusegrupile, 16-24-aastastele. Majaümbrust ehib 26% eestimaalastest. Aia kaunistamine on tunduvalt enam levinud maa-asulate elanike hulgas (49%). Loodusliku jõulupuu toob tuppa 42%, kunstpuud eelistab 29%. Kui eestlased eelistavad selgelt looduslikku jõulupuud, siis muust rahvusest elanike eelistus on kunstkuuse kasuks.Jõulupühade ajal seab sammud kirikusse 13% eestimaalastest, sh keskmisest enam teevad seda 50-74-aastased inimesed (16%). Üldse ei tähista jõule 9 protsenti eestimaalastest (eestlaste seas 5%, muust rahvusest elanike seas 16%).
Kantar Emor viis uuringu läbi perioodil 5.-11. detsember. Kokku osales veebi teel tehtud uuringus 1133 Eesti elanikku vanuses 16+.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.