Seekordses „Point+“ osas arutleb televisiooni oleviku ja tuleviku üle Duo Media juht Jüri Pihel. „Telereklaam on liiga odav, arvestades selle tegeliku efektiivsusega,“ ütleb Pihel. Ta tõi näite, et Leedus on telereklaami väärtus kõrgem.

Telereklaami puhul tuleb arvestada, et see peab kõnetama väga paljusid inimesi ning arvestada võiks madalaima ühisosaga. „See keel peab olema üsna lihtne ja see peab kandma konkreetset müügieesmärki. Unustage kõik see, mida teile EKAs õpetati. Ärge käige ringi agentuuri erinevate tubade vahel, rääkige päris inimestega juttu,“ soovitab ta reklaamitegijatele. Pihel rääkis, et üle poole oma tuludest teenivad nad reklaamist. Väiksem osa tuleb liitumistasust, mida maksavad operaatorid.

Duo Media gruppi kuulub 15 telekanalit, millest tuntuim on Kanal 2; aga ka 14 raadiojaama (sh Elmar, Kuku ja MyHits). Tema sõnul on viimase kahekümne aasta jooksul korduvalt kuulutatud televisiooni lõppu, ent praktika näitab, et televisioon käib ajaga kaasas ning ka lineaartelevisioon on endiselt meediatarbimises olulisel kohal. Kanaleid on ajas palju juurde tulnud ning Piheli hinnangul on viimasel ajal märgata, et inimesed ei jaksa kõike n-ö ära tarbida. „Audiovisuaalmeedia üleküllus, pakkumine on väga-väga rikkalik. Seda tahaks kuidagi kontsentreeritud, lihtsal moel kätte saada. Siin tõusevadki nüüd brändid esikohale,“ kõneles Pihel.

Ta jaotas kanalid esmaseks meediatarbimise kanaliks ning teiseks ja kolmandaks alternatiiviks. Kui ühestki neist midagi paeluvat parasjagu ei tule, vaadatakse ülejäänud kanaleid. „Selle juures on huvitav vaadata sellist mõistet nagu järelvaatamine. Eesti hetkel kõige suurema turuosaga telekanal on ETV, mille järelvaatamise protsent on pigem viis. Kanal 2 vaadatakse ca 15% ajast järele, kolmandat suurt telekanalit ca 30%. Mida esmasem on su valik, mida suurem, usaldusväärsem on see bränd su peas, seda enam tahad sa seda kohe ära vaadata. Need väiksemad jätad lihtsalt sellele hetkele, kui sa tahad tingimata midagi konkreetselt vaadata,“ selgitas Pihel. Duo Medial on praeguseks tema sõnul paras ports kanaleid käes, juurde enam ei teeks.

Juttu tuli ka tehisaru kasutamisest televisioonis. „Ma vastan alati, et kui ma saaksin, siis ma ei kasutaks üldse. Me kasutame teda nende asjade puhul, kus inimtööjõu kasutamine on mõttetu. Ma arvan, et see vaimustus, et ajakirjanikud asendatakse nüüd tehisaruga, on üks ohtlikumaid trende. Tehisaru ei asenda loovust mitte kunagi, ta imiteerib ja teeb seda aeg-ajalt hiilgavalt, aga ta ei loo midagi,“ rääkis Pihel. Üks koht, kus tehisarust on palju abi, on vanemate telesaadete, sarjade ja mängufilmide restaureerimisel.

Lineaartelevisioonil on Piheli sõnul eriline võime olla “siin ja praegu”. “Ma tahan saada osa asjast, mis praegu käib – olgu see sport või uudised. Kuigi võib-olla pole uudiste vaatamisel telerist üldse mingit mõtet enam, sest ma olen päeva jooksul kõik kätte saanud, mis vaja on,” selgitas Pihel. Ta ütles, et usaldust loob ka see, et need inimesed ekraanil on tuntud ja usaldusväärsed ning kanal ise pikalt püsinud.

Kuula-vaata lähemalt (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Signe Suur: televisioonis pole ükski päev ühtemoodi
– “Point+” keskendub meediaplaneerimisele
– Kantar Media reklaamituru trendid 2025