Läti ja Leedu lapsed valiksid oma laeva kapteniteks Ansipi ja Krossi!

21.05.2014

Hetkel, mil meie meeltes mõlguvad Europarlamendi kandidaatide plakatid ja valimislubadused, on õige aeg juurelda selle üle, kuidas valimisotsused sünnivad ja mis tegurid neid valikuid mõjutavad.

Ühe tähelepanuväärse leiuna on mujal maailmas läbi viidud uuringud näidanud, et poliitiliste kandidaatide fotode põhjal suudavad naiivsed hindajad (need, kes isikuid nägupidi ei tunne) valimistulemusi ennustada lihtsalt pildi põhjal kandidaadi kompetentsi hinnates. Šveitsis viidi hiljuti läbi uuring, kus paluti lastel valida oma mängulaevale kapten pildipaaridest, mis koosnesid Prantsuse 2002. aasta parlamendivalimiste kandidaatidest. Uuringu tulemused näitasid, et tõenäosus ennustada valimiste tulemusi korrektselt kapteni valiku põhjal oli 71%. Näo põhjal kompetentsi hindamise efekt näib olevat vanusest sõltumatu, st lapsed ja täiskasvanud kasutavad kompetentsi hindamiseks samu tunnuseid (nt näojooni). Üldiselt peetakse valimisotsuseid ratsionaalseiks ja kaalutletuiks, aga uuringud viitavad, et meie valimisotsuseid mõjutab ka kandidaadi välimus. Kiired, alateadlikult näo põhjal tehtud järeldused poliitilise kandidaadi iseloomu kohta võivad mõjutada hiljem selle kandidaadi kohta teada saadud informatsiooni töötlemist – usaldusväärse näoga poliitikud paistavad valijatele pädevamad ka oma tegudes. Välimuse põhjal tekib positiivne eelarvamus.

TNS Emori käitumisteaduste eksperdid Heidi Reinson ja Kai-Riin Veromann otsustasid eksperimenti lihtsustatud kujul korrata ka Baltikumis. Nii saadetigi Läti ja Leedu kolleegidele 5 pildipaari Eesti poliitikute fotodega, mida paluti näidata lastele vanuses 5–13. Eksperiment oli mänguline – lapsel paluti ette kujutada, et ta osaleb aaretejahil ja peab reisima kaugele saarele. Selleks, et jõuda saarele nii kiiresti kui võimalik ja aare endale saada, peab ohtlikul reisil laeva kapteniks olema keegi väga tark inimene. Lastele esitati küsimus: ”Kelle neist kahest inimesest valiksid oma laeva kapteniks?“

Loomulikult mõjutavad valimiskäitumist paljud tegurid, muuhulgas ka järjekord valimisnimekirjas, seega ei saa väita, et antud populaarteadusliku eksperimendi tulemused valimistulemusi täpselt ette suudavad ennustada. Küll aga on huvitav neid võrrelda uusimate reitingu tulemustega (allpool on laste tulemuste võrdluseks välja toodud ka TNS Emori poolt läbi viidud valimiseelne uuring). Võib väita, et hetkel on taolisteks eksperimentideks küllaltki hea ajastus, sest Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis jagunevad erakondlikud eelistused elanikkonna seas suhteliselt võrdselt. See tähendab, et ühelgi erakonnal ei ole väga suurt eelist.

Läti ja Leedu laste (kokku 135 vastajat) eelistused jagunesid 5 paari lõikes järgnevalt:

1. paar, laste eelistused: Tunne Kelam 30% vs. Andrus Ansip 70%.
Ansip on tugevalt eelistatud nii poiste kui ka tüdrukute poolt ning võib arvata, et see tulemus suure tõenäosusega ühtib 25. mai valimistulemustega, sest ka reitingud kinnitavad Ansipi edumaad (Ansipil vastavalt 7,0% toetajaid ning Kelamil 5,3%). Mõlemad mehed on ka oma erakonna esinumbrid. Küll aga on vaieldav, kas Ansipi pikaajaline peaministri staatus annab talle teatava eelisseisu.

2. paar, laste eelistused: Edgar Savisaar 71% vs. Marju Lauristin 29%.
Oluline on välja tuua, et tüdrukute eelistustes ei olnud kandidaatide vahel statistiliselt olulist erinevust – Savisaart ja Lauristini valiti nende seas võrdselt. Ka Eesti elanike eelistused on hetkel peaaegu võrdsed – Savisaarel 9,2% ja Lauristinil 8,6% toetajaid. Läti ja Leedu laste tulemustest tuli aga välja, et poisid eelistasid väga selgelt Savisaart. Tegemist oli meie katse ainukese mees-naine paariga ning siinkohal on ilmselt mängus soorollid, mis juba maast madalast on sisse õpitud. Pea kõik poisid valisid Savisaare, ehk meeskandidaadi, ning ka nende kommentaaridest kõlas kohati läbi siiras hüüatus: „naine ja kapten!?“

3. paar, laste eelistused: Kadri Simson 53% vs. Kaja Kallas 47%.
Statistiliselt olulist eelistust ei ole, lapsed valisid võrdselt mõlemat naist. Tekib küsimus, kas eelmainitud soorollid võiksid olla ka põhjuseks, miks paaris Simson-Kallas Läti ja Leedu laste hulgas eelistust pole. Kapteniks naine ju niikuinii ei sobi? Reitingutulemusi vaadates on aga Kaja Kallasel edumaa, 4,0% toetust võrreldes Kadri Simsoni 1,1%-ga. Ilmselt on Simsoni puhul tegemist olukorraga, kus erakonna esinumbrid napsavad suurema osa häältest endale. Positsioon valimisnimekirjas on valimistel oluliseks teguriks ning antud juhul on Kallasel selge eelis.

4. paar, laste eelistused: Jüri Ratas 54% vs. Ivari Padar 46%.
Ka selles paaris eelistust välja ei tule ning see ühtib ka Eesti valijate eelistustega – Ratase eelistajate osakaal on 4,0% ning Padaril 3,4%, st kandidaatide vahel statistiliselt olulist erinevust ei ole.

5. paar, laste eelistused: Indrek Tarand vs. 32% Eerik-Niiles Kross 68%.
Kross on Läti-Leedu laste seas tugevalt eelistatud – just tema valiksid nad oma aardejahi laeva kapteniks. Selle paari tulemused lähevad aga kõige enam lahku Eesti reaalsusest – Indrek Tarandi fenomen Europarlamendi valimistel on endiselt jõus, hetkeseisuga on tema eelistajaid Eestis 14,9%, Krossil vaid 2,0%. Küll aga võib väita, et Krossile on looduse poolt antud tugev kapital – sümmeetriline ja usaldusväärne nägu. Võrreldes kohalike valimistega on Kross seekord aga kampaanias tagaplaanil ning ka oma erakonna nimekirjas alles 5. positsioonil.

Nagu eespool mainitud, ei pretendeeri antud eksperiment teaduslikule tõele, vaid oli läbi viidud mängulises võtmes. Eesti kandidaate on seekord valimistel 88 ning eelistused jagunevad väikesteks protsentideks, mistõttu statistiliselt suurt erinevust ei saagi tekkida. Mitmetes teistes riikides, kus on erinevad valimissüsteemid ja igas ringkonnas konkureerib vaid 2 kandidaati, on taoliste eksperimentide ja reaalsete eelistuste vahel korrelatsioonid selgemad. Ekspressi lugejale mõtteaineks viskaks aga õhku küsimuse, kas ehk Eesti poliitiline kultuur ongi pisut eripärane võrreldes Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, kus varem mainitud „näo järgi hindamise“ uuringuid on läbi viidud. Ehk on tõesti nii, et Eesti poliitikas läbilöömiseks ei olegi vaja säravat naeratust ja sümmeetrilist nägu?

Eksperimendi lühikokkuvõte ilmus ka 21. mai Eesti Ekspressis.