Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
16.10.2025
16.10.2025
Kuigi Eestis on mõni eelis, mõtleb Laas äritegevusest alati rahvusvaheliselt. “Kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole, teha midagi, olla seal keegi,” ütles ta. Juhinduda tuleks Soomest, kus juba 15 aastat tagasi sõnastati, et aastal 2030 on nad rahvus, kes lahendab paljud maailmaprobleemid. “Oluline on paista globaalselt silma. Me teeme tegusid, mitte ei räägi, mitte ei tee kampaaniaid – see on minu jaoks väärtuslik. See ühendab, annab visiooni, mida me rahvusena koos teeme,” kõneles ta. “Ma loodan, et aasta pärast saan öelda, et meil on tehtud üks väga kihvt asi, mis loob võimaluse öelda: soomlased, puhake.”
Laasi sõnul on turul puudu selgest mõtlemisest ja täpsest sõnastamisest ning mõni vale sõna võib rikkuda kogu mulje. “Kui sa arvavad, et AI teeb selle ära, siis see on kõige hirmsam asi, kuidas inimene saab ennast petta, sest AI on olemuselt loll. Kui sul endal ei ole mõtet peas, mida sa tahad, siis sa ei saa AI-lt abi,” märkis Laas. “Müümine tähendab, et sa oskad oma mõtet selgelt sõnastada – see on päris väärtus. Ilma selleta on lihtsalt toa täis rääkimine.”
Loovus, reklaam ja suhtekorraldus on talentide äri, ütles Laas. “Talendi peas on mõte vaba. Sa ei saa seista kliendi ja talendi vahel,” sõnas ta. “Loovust ei saa lõpuni juhtida. See pigem las olla vaba.” Loovmeeskonna ülesehitamisel peab organisatsioon olema paindlik, sest kord on vaja palju loovat mõtlemist, siis jälle kompaktsemat tiimi. Laas rääkis ka “kuldsetest käeraudadest”, mida ta on oma ettevõtetes kasutanud ja peab tõhusaks.
Erinevad brändid tasub hoida lahus ja vältida tuleks nende koondumist ühe nime alla, usub Laas. Kui kõik üksused on seotud, võib probleem ühes mõjutada ka teisi. “Vahet ei ole, mis selle agentuuri nimi on. Tähtis on, et teenus oleks hea ja see ei pea olema nii üheselt seotud ühe tervikuga,” selgitas ta.
Lisaks kuuled, milline on sõnapidamisoskus Eesti ärikultuuris, miks ei saa edukatest turundajatest tihti häid ettevõtjaid ning kuidas võivad tulevikus muutuda töö tasustamispõhimõtted. Samuti meenutati 1990. aastate reklaamituru avanemist ja arutleti, miks on meediaäri Eestis koondunud väheste kätte.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Anne-Liis Ostov: riskide võtmisest on hullem tegevusetus
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.