Mari-Liis Küppar: rohetoodete asemel peaks keskkonda hoidvaid lahendusi pakkuma põhitoodetena
26.11.2024
26.11.2024
Tema sõnul võiksid ettevõtted jõuda selleni, et nad muudavad ajapikku oma põhiprotsesse nii, et need oleksid keskkonnale kõige mõistlikumad. Omniva ESG-meeskonnas on praegu 3 inimest. „Liitsime kommunikatsiooni ja ESG osakonna kokku turundusfunktsiooniga. Et see (ESG) kommunikatsiooniga koos on, tundub mulle väga loogiline sellepärast, et seal on väga palju tööd erinevate stakeholderitega (sidusrühmadega). See on see, mida kommunikatsioon väga hästi oskab teha. Kestlikkuse puhul me väga palju täna töötame ka mõttemallide muutmise ja teadlikkuse tõstmisega,“ lausus Küppar. Ka jätkusuutlikkuse teemade raporteerimine on ESG tiimi teha.
Ta tõdes, et poleks aastaid tagasi osanud arvata, et jõuab täna kestlikkuse teemadeni, aga ühiskond ongi kiires muutumises. „Mingil üritusel rääkisime Leslie Laasneriga, et kas sa mäletad, kui Saku Õlletehase (kus Küppar samuti töötas) ajal tegime reklaami, kus mehed olid saunalaval ja siis mingi kaunis naine tõi õlut? Täna keegi ei teeks sellist reklaami, see tunduks piinlik,“ tõi ta näite muutustest.
Küppari hinnangul vaatab pealekasvav tarbija, noorem põlvkond aina enam seda, milline on ettevõte toodete või teenuste taga. „Neid ei huvita ainult see, et see pudel on ilus või pakend näeb hea välja või et see teenus toimib ja on soodsa hinnaga. Neid väga huvitab see, kuidas seda teenust osutatakse, milline see ettevõte seal taga on.“
Tal on palju kogemust ettevõtetega, mis tegutsevad kogu Baltikumis ja kus on oluline Balti koostöö. Küppar tõi näite, et Omniva brändi nähakse Lätis startupi-suguse ettevõttena, mis on innovaatiline ja mida peetakse üheks armastatumaks brändiks. „Siis küsid eestlaste käest – „issand, Eesti Post, see on vana riigiettevõte“. Samas justkui pakume sama teenust samadel tingimustel. Aga story (lugu) seal taga, mis on läbi aja kujunenud, on väga erinev ja seetõttu ka suhtumine brändi on väga erinev. Need ikkagi kujunevad läbi storyde, kujunevad ka läbi mingite kohalike uskumuste. Ma ikkagi usun, et turundajal on tohutu suur roll tegelikult juhtida ka seda inimeste mõttemaailma, neid harjumusi ja võib-olla ka seda, mida nad lõpuks siis tarbivad.“
Baltikumi erinevusi nimetab ta oma lemmikteemaks. „Me sageli tahame mõelda, et me oleme hästi omanäolised, hästi erinevad. Aga mul on tunne, et me unustame ära, kui palju meil tegelikult sarnasust on. Ja kui palju meil on tugevust kolmekesi või kolm riiki koos tegutsedes.“ Üheks erinevuseks nimetab ta otsuste tegemist, kus näiteks Leedus on juhil endiselt olulisem roll. „Leedus on juht endiselt väga oluline, ta teeb enamiku otsustest, aga ma arvan, et see kultuur on tegelikult muutumas igal pool üle maailma. Ajalooliselt ma tõesti mäletan ka Leedus neid esimesi koosolekuid (aastaid tagasi), kus ma läksin sisse, esitasin oma äriidee inglisekeelselt, siis 20 inimest istusid laua taga, arutasid leedu keeles ja siis mulle öeldi „yes“ või „no“.“
Juttu tuli ka suunamudijatest ning Küppar tõdes, et Baltikumis on keeruline leida suunamudijaid, kes päriselt brändiga suhestuvad. Juhtub sedagi, et üks ja sama suunamudija teeb reklaami ka sama ettevõtte konkurendile, kellega enne koostööd tegi. „Pigem meil kipub olema see lugu, et meil on pool (kogum) tugevaid influencereid ja siis kõik brändid tahavad nendega töötada. Tegelikult see kontseptsioon ju eeldaks seda, et nad leiavad brändid, kellega neil on ühisosa ja siis nad promovad neid, sest et nad nagu mõtlevad üheskoos kaasa.“
Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):
Augustis alustasime Kantar Emori uus taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Ranno Pajuri: tuleviku n-ö ennustamiseks tuleb kasutada õigeid näitajaid
– Eva Maarend peab ajastust pööraselt tähtsaks
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.