Pooled mitte-eestlased peavad jõule eestlastega samal ajal

23.12.2019

Vaid 30 protsenti mitte-eestlastest tähistab jõule õigeusu kalendri järgi 7. jaanuaril, seevastu peavad ligi pooled Eesti slaavlastest jõule 24. detsembril, selgub Kantar Emori tänavusest jõulu-uuringust. Palju suuremad rahvuslikud erinevused ilmnevad aga kingisaajate ja kuuse valikul.

Muust rahvusest eestimaalaste küsitlemise tulemusena selgus, et 24 protsenti neist ei kavatse jõule üldse mingit moodi tähistada. Eestlaste hulgas on selliseid inimesi vaid kuus protsenti. Kantar Emori konsultandi Karin Preegeli kinnitusel on keeruline vastata küsimusele, miks on jõuludesse leigelt suhtujaid valdavalt slaavlastest mitte-eestlaste hulgas sedavõrd palju. „Ma ei välistaks siin teatud identiteedimuutusi, mis võivad seisneda selles, et vana kalendri järgi peetavatest pühadest on hakatud mõnevõrra kaugenema, samal ajal pole paljud veel omaks võtnud ka läänemaailma jõulupühi,“ ütles Preegel. „On siiski selgelt näha, et kaalukauss on kaldumas 24. detsembri poole. Ometi tähistab mitte-eestlastest 40 protsenti jõule endiselt mitmel päeval nii detsembris kui ka jaanuaris. Ka iga neljas eestlane tähistab jõule mitmel päeval, küll aga eelkõige ajavahemikus 24.–26. detsember.“

Mitte-eestlaste kingisaajate ring on oluliselt laiem kui eestlastel, kingitusi tehakse lisaks oma pere lastele, elukaaslasele ja lapseealistele sugulastele sagedamini ka sõpradele ja nende lastele ning töökaaslastele ja sugulastele. Nii teeb sõpradele kingituse 18 protsenti eestlastest ja 38 protsenti muust rahvusest inimestest. Ka jõulude tähistamine mitmel korral pigem suurendab tehtud kingituste hulka.

Slaavlased eelistavad kunstkuuske

Eestlaste ja siinsete slaavlaste erinevused on aga palju suuremad jõulukuuse valikul – kui 54 protsendil eestlastest on toas looduslik kuusepuu, siis mitte-eestlastest 52 protsendil kunstlik. Preegeli sõnul võib see olla seotud rahvuste erineva taustaga. „Väga suur osa Eesti venekeelsetest elab linnades ja kortermajades, sellal kui valdaval osal eestlastest on juured endiselt maal ja loodusliku kuuse majjatoomist peetakse paljudes peredes kohustuslikuks traditsiooniks,“ märkis ta. Vähem kui 18 protsendil eestlastest on kodus kunstlik jõulupuu.

Pooled vastanutest plaanivad veeta 24. detsembri kodus pereringis, kaheksa protsenti on kodus üksinda – 50–84aastaste hulgas on aga üksiolijaid 11 protsenti. Paraku märkis 15 protsenti küsitletud vanemaealistest sedagi, et jõuludele mõtlemine tekitab neis masendust või stressi. Pea poolte jaoks tähendab jõuluootus siiski pigem rahulikku meeleolu.

Väsinud ja stressis paljulapselised

Kõige suuremat stressi tekitab jõuludele mõtlemine aga hoopis kolme ja enama lapsega perede liikmetes – tervelt 18 protsenti kinnitab, et on stressis, ja teist samapalju on väsinud. Väsinuid, masenduses või stressis olijaid on keskmisest enam ka madalama sissetulekuga peredes. Preegeli kinnitusel on paljulapseliste perede vanemate suurem stress ja kurnatus mõistetavad: „Jõulud ja pühade tähistamine on eriti oluline lastega peredes, suurema tõenäosusega leiab sealt jõulupuu ning lasteta peredest sagedamini võtavad lastega pered ette sõidu enda või elukaaslase/abikaasa vanemate/vanavanemate juurde,“ märkis ta. „Suuremad on ka kulutused kingitustele, sest ka saajaid on rohkem. Eks kõik need ettevalmistused ja vaev tekitavadki rohkem pinget.“

Enamasti valdavad inimesi jõuludega seoses siiski positiivsed emotsioonid ning ligi pooled inimesed kasutavad oma tunde kirjeldamiseks sõna „rahulik“, veerand 15–34aastastest on põnevil ja ootusärevad, 50aastased ja vanemad mainivad sagedamini nostalgiatunnet.

Tänavuses jõulu-uuringus osales ligi 1200 Eesti elanikku.

Karin Preegel

Karin Preegel

Kantar Emori konsultant

6268537