Tambet Asi: kui idee ei püüa tähelepanu, pole kanalil ka jõudu
19.05.2025
19.05.2025
Saatekülalise esimene kokkupuude turundusega oli Tartu Kaubamajas, kus ta ema töötas peakunstnikuna. Vaateakende, dekoratsioonide ja kauba väljapanekul oli vaja praktilist abi ning nii võib öelda, et sealt said alguse esimesed sammud turunduses. Juttu tuleb kogemustest EMTs (tänane Telia) ja Maximas, ent eriti pikalt töötas ta kindlustusvaldkonnas.
Kõigepealt töötas Tambet Asi If Kindlustuses ja siis Salvas. Ta ütleb, et tema töökohavahetused on üldiselt sattunud sellisesse punkti, kus ettevõttes on vaja fundamentaalsemat muutust. „Kui olen ettevõttesse sattunud, siis ettevõttel on olnud mingi raskusmoment, olen pidanud hakkama tulema trepi kõige alumiselt astmelt ülespoole. Kui kindlustusega liitusin, otsiti uut hingamist ja uut võimalust, kindlustusel ei olnud kõige lihtsamad ajad,“ rääkis Asi. Mida aeg edasi, seda põnevamaks kindlustusvaldkond tema jaoks muutus. „Kindlustuse võib-olla traagika valdkonna mõistes on see, et see on kraad veel ebaseksikam kui pangandus. Kindlustus ei tekita emotsioone. Inimesed tahavad turvatunnet, aga kindlustuse tingimused ei ole kellegi öökapiraamatuks.“ Kui inimene ostab midagi, millesse ta ei viitsi väga süveneda, siis brändi valikul hakkab tema sõnul rolli mängima brändi tuntus. Lisaks muidugi hind.
Praegusesse töökohta Kaamosesse tööle minnes köitis teda muu hulgas see, et tegeletakse mitme erineva valdkonnaga. „Paljude inimeste jaoks on uue kodu ostmine kõige suurem finantsotsus üldse. Sellest tulenevalt inimesed ei taha seal liiga palju riske võtta. See muudab turunduse mõnevõrra konservatiivsemaks. Kodu on ikkagi püha paik, see ei ole eksperimenteerimiseks,“ kõneles Asi. Ta tõdes, et kodusid vahetatakse nüüd tihedamini kui varem. Näiteks elatakse 3-5 aastat ühes kodus ja siis kolitakse edasi. Otsused sünnivad siiski pika kaalutlemise tulemusena. „Turundus peaks heas mõttes tsementeerima ostuotsuse kindlust: et see on sinu kodu. Sa pead muutma selle kodu hubaseks, isikupäraseks ja presenteerima seda kui ideaalset kodu,“ selgitas ta.
Juttu tuli ka ärimajadest, mis peavad aina enam pakkuma terviklahendust: et samas kohas oleks olemas ka toitlustus, võimalus trenni teha jne. Kui vahepeal oli suur avatud kontorite võidukäik, siis n-ö kabinetisüsteem teeb kontorites nüüd pisut tagasitulekut. „See on ettevõtte spetsiifikast paljuski sõltuv. Trend on see, et ühisalasid planeeritakse rohkem – ehk kus saab seda meeskonna vaimu ehitada ja mõtteid vahetada. Oluline trend, millest ei saa üle ega ümber, on ilmselgelt keskkonnavaade: klientidel on kasvanud ootused keskkonnasõbraliku hoone osas,“ märkis Asi.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Erik Sakkov: Eesti ärikultuur vajab küpsemist
– Margot Holts: kriisis õnnestumise võti on ettevalmistus
– Maarja Kaalep: brändiga tegelemist ei tohi unustada
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.