Raadioauditoorium

Raadioauditooriumi uuring on pidevuuring, mille abil kogutakse informatsiooni, et paremini mõista, millised on Eesti elanike raadiojaamade, raadiosaadete ja muusika kuulamise harjumused.

Raadio ja muusika kuulamise harjumuste uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtlemiseks sobivaimad meediakanalid. Raadiokanalitele annab uuring kasulikku teavet kanali kuulatavuse ja saadete eelistuse kohta, olles väärtuslikuks sisendiks raadiojaama enda kui atraktiivse rekaamikanali turundamisel.

Kuni 2018. aastani kogusime raadioauditooriumi andmeid päevikuuringu meetodil, mil kuulajal tuli täita kuulamispäevikus vajalikud lahtrid oma kuulamisharjumuste kohta. Alates 2018. aastast on raadiouuringu läbiviimise meetodiks Day-After-Recall (DAR) ehk eelmise päeva raadiokuulamise mõõtmisele tuginev lähenemine.

DAR-i meetodil andmekogumine toimub nii telefoniintervjuude (CATI – Computer Assisted Telephone Interviews) kui ka veebiintervjuude (CAWI – Computer Assisted Web Interview) kaudu. Mitte rohkem kui 85% telefoniintervjuudena ning vähemalt 15% veebiintervjuudena. Raadioauditooriumi uuringu vastajateks on igapäevaselt 20 eestimaalast ning aruandlus baseerub 6 kuu jooksvale valimile (3600 Eesti elanikku vanuses 12-74 aastat).

Elvin Heinla

Elvin Heinla

Kantar Emori uuringuekspert

+372 626 8510

Karin Niinas

Karin Niinas

Juhataja, Kantar Emor

Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.