Raadioauditoorium

Raadioauditooriumi uuring on pidevuuring, mille abil kogutakse informatsiooni, et paremini mõista, millised on Eesti elanike raadiojaamade, raadiosaadete ja muusika kuulamise harjumused.

Raadio ja muusika kuulamise harjumuste uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtlemiseks sobivaimad meediakanalid. Raadiokanalitele annab uuring kasulikku teavet kanali kuulatavuse ja saadete eelistuse kohta, olles väärtuslikuks sisendiks raadiojaama enda kui atraktiivse rekaamikanali turundamisel.

Kuni 2018. aastani kogusime raadioauditooriumi andmeid päevikuuringu meetodil, mil kuulajal tuli täita kuulamispäevikus vajalikud lahtrid oma kuulamisharjumuste kohta. Alates 2018. aastast on raadiouuringu läbiviimise meetodiks Day-After-Recall (DAR) ehk eelmise päeva raadiokuulamise mõõtmisele tuginev lähenemine.

DAR-i meetodil andmekogumine toimub nii telefoniintervjuude (CATI – Computer Assisted Telephone Interviews) kui ka veebiintervjuude (CAWI – Computer Assisted Web Interview) kaudu. Mitte rohkem kui 85% telefoniintervjuudena ning vähemalt 15% veebiintervjuudena. Raadioauditooriumi uuringu vastajateks on igapäevaselt 20 eestimaalast ning aruandlus baseerub 6 kuu jooksvale valimile (3600 Eesti elanikku vanuses 12-74 aastat).

Elvin Heinla

Elvin Heinla

Kantar Emori uuringuekspert

+372 626 8510

Heidi Reinson

Heidi Reinson

Juhtekspert, Kantar Emor

Rööprähklemine on mõnevõrra muutunud uueks normaalsuseks kõigis vanusegruppides – ca 3,5 tundi veedab keskmine eestlane mitme meediakanali seltsis korraga, ta vaatab diivanil telerit, toimetades samal ajal tahvelarvutis või klõpsides oma sülearvutis samaaegselt uudisteportaali ja sotsiaalmeedia vahel. Z-generatsiooni päevast moodustab see koguni 7 tundi ja 50 minutit!