Värskes “Point+” episoodis on külas KPMS kommunikatsioonibüroo vanempartner ja asutaja Henri Käsper, kel on üle 30 aasta kogemust Eesti suhtekorralduse maastikul. Selles osas tuleb juttu sellest, miks usaldus on kommunikatsiooni alus, kuidas kujuneb hea sõnum, miks kordus ja kanalite mitmekesisus on tänapäeval vältimatud ja milline roll on sisuturundusel ning mõjuisikutel.

Henri tee kommunikatsiooni sai alguse ajakirjandusest. „Keskkoolis olin juba selgelt ära otsustanud, et ma tahan minna õppima ajakirjandust – et minust saab ajakirjanik. Ma tegelikult tundsin seda juba isegi põhikooli ajal, et see oli mul selline sügav veendumus,“ meenutab ta.

Ajakirjaniku karjäär viis ta reklaami ja sealt suhtekorralduseni – ajastul, mil Eestis polnud PR-terminit veel olemaski. Koos kaaslastega asutati KPMS, mille juubelit hiljuti tähistati. Nimi pärinebki asutajate nimedest: Käsper, Peetsalu, Mets, Saluveer. Henri ja tema äripartner Margus Mets on teinud koostööd juba üle 30 aasta. „Ma arvan, et see on mingi päris hea tasakaal sellest, et me saame mingitest asjadest väga sarnaselt aru ja siis jälle mingitest asjadest piisavalt erinevalt. Meil on omavahel klappinud ja selles mõttes nagu igas pikas suhtes – eks meil ka vahepeal mõni kari, aga üldiselt ühtegi väga kriitilist kari mul ei meenu,” kirjeldab ta nende omavahelist ärisuhet.

Rääkides agentuuri tööst, toob Käsper välja, et sõnumite edastamine pole kunagi olnud vaid pressiteadete koostamine. Tema sõnul on tänases tööriistakastis ülioluline korduste arv ja sõnumite  levitamine mitmes kanalis. „Tänases tööriistakastis on hästi oluline korduste arv. Tegelikult ühte sõnumit tuleb korrata palju kordi,“ ütleb ta. „Endale tundub, et ma panen nagu papagoi, et ma olen seda juba rääkinud. Ma räägin seda oma klientidele, et vaata, et sulle tundub, et sa räägid sedasama juttu kuues kord – usu mind, auditooriumis on palju inimesi, kes ei ole seda kunagi kuulnud. Sa peadki seda suutma ja sa ei pea hakkama leiutama, kuidas seda rääkida teistmoodi. Sa peadki sedasama asja rääkima, et su sõnum on korralik, see on üks asi, mida ma arvan, et ka poliitikud päris palju teevad.”

Lisaks kordusele peab arvestama kanalite hulgaga. „Kvaliteetse sõnumi loomine on suhteliselt aeganõudev ja mitte selle võrra väga odav protsess. Ikkagi igale poole, kuhu inimene peab panema oma aega, see nii-öelda muudab asja kalliks. Selle võrra ühe hästi lihvitud või hästi välja viimistletud sõnumiga tuleks teha palju asju. Üks on see korduste pool, kus tegelikult tuleb varieerida natuke, aga põhisõnum peab samaks jääma. Aga teine on see kanali valik, et sul on nii-öelda see teenitud meedia ning siis sul on oma kanalid. Seejärel on sul tasutud kanalid, ehk siis needsamad sisuturunduslikud. Siis sul on sotsiaalmeedia ja siis on veel ka mõjuisikud, kes võiks sinu sõnumit edasi viia. Sa peaksid tegelikult neid kõiki komponente ühe sõnumi puhul kasutama ning mõningaid siis korduvalt selleks, et see sõnum jõuaks auditooriumini,“ selgitab Käsper. Selline lähenemine tagab, et sõnum ei lähe lihtsalt kaduma info ülekülluses.

Sisuturundusest rääkides meenutab Käsper, kuidas 25 aastat tagasi peeti ostetud artikleid valdkonnas täiesti tabuks. „See oli nagu big no-no,“ ütleb ta. „Aga ma arvan, et kõik need lood, mida niimoodi tehti, olid lihtsalt erakordselt halvad ja tänaseni sisuturunduses kohtab väga palju piinlikke lugusid.“

Lõpetuseks puudutatakse ka tehisaru teemat. „Kui kaalul on inimese või organisatsiooni reputatsioon, siis ma ikkagi veidi pelgan esialgu seda kõike,“ ütleb ta. Ta usub, et AI-l on tulevik ja väärtus näiteks sotsiaalmeedia sisu planeerimisel, kuid tõsiste sõnumite loomisel on vaja inimese sisetunnet ja vastutust. „Ma isegi ei tea, kas ta valetab või ta eksib. Ta teeb vigu. Ühesõnaga, ta ajab mingit kägu vahest.“

Täpsemalt kuula juba siit (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.