Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel Kantar Emori läbi viidud ja Eesti Rahvusringhäälingu tellitud uuringu tulemused on lähedased tegelikele tulemustele pea enamike erakondade puhul, erinevused on statistilise vea piirides. Tänavuste valimiste prognoositud osalemise protsent oli Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi hinnangul 60-64% ning tegelik valimisaktiivsus kujunes ootuspäraselt selle lähedaseks, ulatudes 59,2 protsendini.

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog ütles tulemusi kommenteerides, et “esimestel valimispäevadel oli Tallinna elanikkond märgatavalt aktiivsem, kuid nädala lõpuks ühtlustus valimisaktiivus kogu Eestis. Seekordne kohalike omavalituste valimisaktiivsus oli selgelt kõrgem kui 2021. aastal, mis näitab, et inimesed soovivad muutusi kohalike omavalitsuste töös. Keskerakonna oodatust väiksem tulemus tulenes sellest, et Tallinna muust rahvusest valijate aktiivusus jäi nädala lõpus madalamaks. Üleriigiliselt erines küsitluse prognoos tegelikest tulemustest eelkõige tugevama toetusega valimisliitudele ja Isamaale, EKRE tulemus samas aga langes.”

Eesti Rahvusringhäälingu tellitud ja Kantar Emori läbi viidud reedel avalikustatud uuring näitas valima minna kavatsevate Tallinna elanike seas Keskerakonnale 46-protsendilist toetust. Järgnesid Sotsiaaldemokraatlik Erakond (17%), Isamaa (11%), Reformierakond (10%). Künnise lähedal olid Parempoolsed ja EKRE (mõlemad 5%) ning Eesti 200 (4%). Kui vaadata tulemusi üle Eesti, olid uuringu kohaselt tugevaima toetusega Keskerakond (24%), järgnesid valimisliidud (19%), Isamaa (16%), EKRE (12%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond (mõlemad 9%).

Tallinnas olid kahe erakonna tulemused oodatust mõnevõrra erinevad. Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog ütles, et “Tallinna tulemuste puhul olid uuringu tulemused üldjoontes kooskõlas ja keskmiselt erinesid tegelikest tulemusest 1,5%. Suurimad erinevused ilmnesid eelkõige Tallinnas Keskerakonna puhul, kelle valijaskond ei aktiveerunud piisavalt, et saavutada oma täielikku potentsiaali, mida näitasid kavatsused uuringutes.“

Aivar Voogi sõnul saab välja tuua ka Parempoolsete tulemuse, mis kujunes paremaks kui küsitlus näitas. “Parempoolsed on uus erakond, kelle valijaskond on alles kujunemas. Selliste uute poliitiliste jõudude puhul on alati rohkem prognoosimatust – paljud, kes ei ole valikut teinud otsustavad oma eelistuse alles viimasel hetkel ja sageli just valimiskasti juures. See selgitab, miks nende tegelik toetus osutus küsitluses ennustatust kõrgemaks,” lisas Voog.