Maarja-Liis Toomik: ettevõte peab 28 päeva aastas minuta hakkama saama
03.11.2025
03.11.2025
Toomik on 17-aastase karjääri jooksul kogenud läbipõlemist, kuid töölt lahkumine ei ole tema jaoks esimene lahendus. Läbipõlemise ennetamiseks on tal nimekiri tegevustest, mis aitavad igapäevasest virvarrist eemalduda. Oluline on ka puhkus. “Mul ei ole mitte kunagi arvuti puhkusel kaasas ja ma kavatsen seda põhimõtet jätkata. Minu aeg on ikkagi minu aeg ja ettevõte peab 28 päeva aastas ilma minuta hakkama saama,” rääkis Toomik.
“Olen püüdnud suhtuda oma partneritesse nii, et nad on minu laiendatud tiim, kellega tuleb suhelda ausalt ja avameelselt, vajadusel jagada ka kriitikat, aga samamoodi tunnustust,” ütles Toomik. Ta teab, et otsa tasub vaadata ka endale. “Kui sisend on halb, siis ega output (väljund – toim.) ei saa parem olla,” märkis Toomik. Ta meenutas olukorda, kui agentuuriga kaaluti lepingu lõpetamist, kuid pärast uue sisendi andmist sündis lõpuks suurepärane tulemus.
“Ma ei oska töötada, kui mul ei ole pikaajalist sihti ees,” ütles Toomik. Ligi kümme aastat K-Rautas andis talle selge arusaama, kuidas strateegia aitab saavutada eesmärke. “Kui ettevõtetes, kuhu hiljem tööle läksin, ei olnud strateegiat, siis ma kas survestasin, kuni me selle lõime, või vähemalt mõtlesin turundusstrateegia oma peas läbi,” lisas ta. Toomiku sõnul annab selge tegevuskava tiimidele rohkem iseseisvust ja võimaldab keskenduda olulisele. Tema praegune töö Magnumis jaguneb peamiselt kaheks: ühel pool on turundustiimide nõustamine ja ravimite turundamine, teisel pool strateegiate loomine ja juhtimine.
Hooajatoodete puhul soovitab Toomik turule tulla pigem kaks nädalat varem kui kaks päeva liiga hilja, sest see võib tähendada kogu müügihooaja kaotust. K-Rautas planeeris ta kampaaniaid tavaliselt pool kuud kuni kuu ette. Samuti on oluline mõista, millist sortimenti konkreetses piirkonnas tegelikult vajatakse. Ta meenutas, kui Saaremaal püüti müüa mutilõkse, kuid tulemuseta, sest selgus, et mutte seal lihtsalt polegi.
2019. aastal täitis Toomik oma unistuse ja avas hotelli, mille sarnast polnud varem Eestis nähtud. Negatiivsete arvustuse kohta ütles ta, et kui ühe inimese ootused 100-st ei täitu, siis ei määra see tervet kogemust, sest inimesed on erinevad. Erilist hotelli juhtis Toomik aasta aega, kuni koroonaviirus plaanid segi lõi. “Tegelikult jäi kripeldama, mida ma veel oleksin suutnud sellega ette võtta,” tunnistas ta.
Mille poolest erines Toomiku juhitud hotell ja kuidas tulla turundajana toime, kui riiulitel on kuni 40 000 toodet, saad teada, kui kuulad täispikka episoodi. Samuti arutlesime, miks ei saa tihti edukatest turundajatest ettevõtjaid, kuidas erineb eestlaste, lätlaste ja leedulaste juhtimisviis ning mida võiksid Eesti konverentsikorraldajad õppida välismaa kolleegidelt.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
Mullu augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Jaanika Terasmaa: jaekaubandus on nagu elav organism
– Theresa Juhansoo: tervisevaldkonnas on murranguline aeg
– Kertu Kuusik tahaks muuta turundaja stereotüüpi
– Mare Pork: inimesed raiskavad oma elu negatiivsete tunnete peale
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.