Baltikumis kasutatakse tarbimislaene enim Leedus, Eesti elanikud on kõige ettevaatlikumad
02.02.2026
02.02.2026
Uuringu andmetel on viimase kolme aasta jooksul tarbimislaenu kasutanud 24% Leedu, 22% Läti ja 18% Eesti elanikest. Järelmaksu kasutamine on samuti Leedus kõige levinum – seda on viimase kolme aasta jooksul kasutanud 36% elanikest, võrreldes 24%-ga Lätis ja 20%-ga Eestis.
Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko rääkis, et tarbimislaenude uuring viidi läbi teist korda ja sel aastal vaadati võrdluse saamiseks lisaks Eesti turule ka Läti ja Leedu omi. „Lätis ja Leedus on tarbimislaenude peamiseks kasutusotstarbeks suuremad planeeritud kulutused – eeskätt auto ost või remont ning kodu renoveerimine või sisustamine. Samas Eestis kasutatakse tarbimislaenu kõige sagedamini ootamatute kulutuste katmiseks, mis viitab laenu erinevale otstarbele riigiti,“ selgitas Esko. Tema sõnul paistavad Eesti elanikud siin silma ettevaatlikkusega. „Tarbimislaenu ja järelmaksu nähakse meil pigem reservlahendusena,“ lisas Esko.
Kõigis kolmes riigis peetakse laenu puhul selle kiirest kättesaadavusest olulisemaks madalat intressi. Samas on hoiakud erinevad: Eestis ja Lätis on tarbimislaenude suhtes rohkem skepsist ja ettevaatlikkust, Leedus aga suhtutakse laenutoodetesse üldiselt positiivsemalt ning seal on ka Balti riikidest kõrgeim soovitusvalmidus laenuandjate suhtes.
Järgmise 12 kuu jooksul plaanib tarbimislaenu võtta vaid 4% Eesti elanikest, võrreldes 10%-ga Lätis ja 13%-ga Leedus. Järelmaksu kasutamise plaanid on samuti Eestis tagasihoidlikumad (13%) kui Lätis (20%) ja Leedus (23%).
Baltikumi tarbimislaenutoodete ja -pakkujate uuring kaardistab Eesti, Läti ja Leedu elanike hoiakuid seoses tarbimislaenudega ning tegutsevate teenusepakkujate tuntust, kasutatavust ning kuvandit. Kantar Emor viis uuringu läbi 2025. aasta detsembrikuus ning selles osales 1192 Eesti, 1000 Läti ning 1079 Leedu täisealist elanikku.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.