Pärtel Vurma: Eesti disain on tasemel, kuid õhus on väike mure
29.01.2026
29.01.2026
Samas tõi ta välja, et kui veel mõni aasta tagasi tundus Eesti disain liikuvat kiirel sammul maailma tippu, siis nüüd on hoog raugenud. „Disaini- ja eriti brändiagentuuride äri on praegu ülikeeruline. Ma olen olemuselt jätkuvalt optimist, aga kui kahe viimase aasta jooksul on neli tippdisaini ja brändinguga tegelevat agentuuri uksed kinni pannud, siis see näitab, et keskkond ei ole soosiv. Ja seal on väike mure,“ nentis Vurma.
Brändidest rääkides sõnas Vurma, et kindla brändi ihalus on turul järjest suurem. „Sellistel turbulentsetel aegadel, nagu meil praegu Euroopas on, tekib selge vajadus, et oleks mingisugune turvaline ja kindel asi. Kindlasti on inimeste eludes erinevaid brände, mis on võimelised seda turvatunnet tekitama, ja need brändid on minu arvates lähitulevikus edukad,“ ütles ta.
Tulevikku vaadates usub Vurma, et vabakutseliste ja partnerlussuhete roll disainivaldkonnas kasvab. „Ka Velvet on aja jooksul kasvanud ja kahanenud pigem läbi partnerlussuhete. Sa saad võtta kõrvale teisi agentuure, kes midagi väga hästi oskavad, või teha koostööd freelancer’itega. See on kiire ressursi tõstmise võimalus ja kui näed, et seal hakkavad tekkima püsivad mahud, siis saad ka inimesi tööle võtta,“ selgitas ta. Samas peab agentuuril olema ka kindel töötajaskond. „Kui sul seda ei ole, siis on kliendil lihtsam minna mujale. Ja teine, üldse mitte vähem oluline aspekt, on see, kuidas ma ise tunnen igapäevaselt tööl käies. Ma julgen öelda, et ma käin tööl väga suures osas nende inimeste pärast,“ sõnas Vurma. Täispikas saates rääkis Vurma ka sellest, millal kaasab Velvet vabakutselisi ning milline on freelancer’ite kultuur Eestis laiemalt.
Kodulehtede loomisel soovitab Vurma alustada õigetest sõnadest ja mõistetest. „Nimetamises on kõige targemad need, kes peavad selgitama seda lõppkasutajale,“ märkis ta. Vurma meelest tasub nõu küsida müügispetsialistidelt ja klienditeenindajatelt, kes puutuvad klientidega esimesena kokku ja teavad, mis inimesi kõnetab. Kodulehtede disainimisel lähtub Velvet universaalse disaini põhimõtetest. „Kui sa lood disainilahenduse nii, et see on kasutatav ka neile, kellel on mingisugune piirang, siis on see universaalselt hea lahendus. Kui lood vaegnägijatele kõrge kontrastsusega hästi loetava visuaali, on see parem lahendus ka tavainimesele,“ tõi ta näiteks.
Täispikas osas meenutas Vurma ka nooruses kogetud pankrotti ja sellest saadud õppetunde. Lisaks tuli juttu sellest, kuidas mõjutavad brändi edu selle nimi, tunnuslause ja värvid ning kui õiglaselt on korraldatud turundus- ja disainikonkursid.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Priit Leemet: kasutajakeskse sõnavara kasutamine on hügieenitase
– Maarja Kaalep: brändiga tegelemist ei tohi unustada
– Kadri Vainomäe: mulle peab meeldima ettevõtte bränd ja kultuur, siis on lihtne töötada
– Arthur Taavet väärtustab brändingu puhul PRi
– Tiia Nõmm: sinu bränd on see, mis sinust räägitakse siis, kui sa toas ei ole
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.