Apotheka tellitud ja Kantar Emori läbi viidud üksildusele keskenduv uuring näitab, et üksildus ei mõjuta ainult vaimset tervist, vaid ka inimeste sotsiaalset ja ühiskondlikku toimetulekut. See on nähtus, millel on laiem mõju töövõimele, õppimisele ja kogukonnaelus osalemisele. Üksildus on levinud ja otseselt tervist mõjutav nähtus. 59% inimestest, kes on üksildust kogenud, ütlevad, et see kahjustab nende vaimset tervist.

„Ülemaailmselt on üksilduse pandeemiast ja selle mõjust räägitud juba aastaid. Eestis on see teema jõudnud laiemasse avalikku arutellu alles viimasel ajal. Meil justkui puudub sõnavara, millega üksildusest rääkida ja seda mõtestada,“ ütleb Apotheka juht Marika Pensa.

Uuringu tulemused kinnitavad, et üksildus ei ole seotud ainult üksi elamisega. Kuigi kõrgem risk on üksinda elavatel inimestel, kogevad üksildust ka need, kellel on pere, töö ja igapäevased kontaktid. Üksindus võib olla teadlik ja valitud seisund, kuid üksildus ei ole kunagi valik. „Üksildus ei tähenda üksi olemist, vaid tunnet, et inimene ei ole kellegagi päriselt ühenduses. Psühholoogina näen sageli, et ka need, kellel on pere, töö ja igapäevased kontaktid, kogevad sügavat üksildust. See on tõsine vaimse tervise risk, mis vajab ühiskonnas mõtestamist ja lahenduskohtade leidmist,“ ütleb Peaasi asutaja, psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Eriti selgelt joonistub uuringust välja noorte täiskasvanute haavatavus. 16–34-aastased tunnevad end üksildasena kõige sagedamini.

Lisaks vaimsele heaolule tajuvad noored üksilduse mõju ka oma igapäevaelule, see raskendab suhtlemist päriselus, uute suhete loomist ning pärsib töö- ja õpivõimet. See viitab, et üksildus ei ole noorte puhul mööduv tunne, vaid kogemus, mis mõjutab nende arengut ja toimetulekut.

Samal ajal näitas uuring, et noored ootavad ühiskonnalt teistest enam vaimse tervise tuge ja stigma vähendamist. See on selge signaal, et probleem on teadvustatud, kuid lahendused ei ole veel piisavad.

Üksilduse tekkepõhjusena nimetab 23–27% vastanutest kiiret elutempot ja ajapuudust, tunnet, et aega jääb vähe nii iseendale kui ka suhetele. See viitab, et üksilduse ennetus ei ole ainult tervishoiu või sotsiaalteenuste küsimus, vaid ka ühiskondlike valikute ja igapäevaste prioriteetide küsimus.

Uuringu järgi aitavad üksildusega toime tulla eelkõige suhtlemine ja ühised tegevused. 61% vastanutest peab kriitiliselt oluliseks head ligipääsu huvitegevustele ja kursustele ning enam kui pool vastanutest rõhutab kogukondlike ürituste ja kooskäimise kohtade tähtsust.

Allikas: Apotheka pressiteade

Kuula ka meie uuringueksperdi Kaisa Esko intervjuud Kuku raadiole sel teemal:

Loe ka:
– Uuring: tehisaru tõus emotsionaalse toe pakkujana
– Meeste tervisekäitumise uuring: abi otsimist takistab püüd terviseprobleemidega ise hakkama saada