Taskuhäälingu „Point+“ värskes osas on külas kommunikatsioonibüroo Agenda PR asutaja ja partner Indrek Raudjalg. Tema sõnul on Eesti kommunikatsiooniturg teinud viimase kümnendi jooksul läbi hüppelise muutuse. „Kümne aastaga on Eesti kommunikatsiooniturg kasvanud käivete mõttes üle kümne korra,“ ütles Raudjalg.

Kui 25 aastat tagasi piisas uue toote turule toomiseks ühest loost üleriigilises ajalehes, siis nüüd on olukord tema sõnul hoopis teine. „Isegi kui sa suudad kogu ajakirjanduse selle teemaga ära katta, ei pruugi kõik teada, sest tarbimisharjumused on nii tohutult erinevad,“ selgitas ta. „Sõnumi levitamine vajabki juhtimist, sa pead strateegiliselt mõtlema, kus on su sihtrühmad ja kuidas katta kõik kanalid. Varasema ühe eduka tegevuse asemel pead tegema kümme edukat tegevust.“

Agenda PR-i loomise eesmärk oli rajada agentuur, mis ei keskenduks mahule, vaid mõjule. „Me ei püüa kasvada iga hinna eest Eesti suurimaks, vaid ennekõike tahame olla mõjusad ja et meie projektid oleksid huvitavad,“ kirjeldas Raudjalg ettevõtte visiooni. „Ma arvan, et see visioon on väga suuresti rakendunud.“

Pehmem osa sisuloomest, eriti lühivideote tootmine, pole Eestis seni olnud Raudjala sõnul klassikalise kommunikatsiooniagentuuri pärusmaa, kuna selle töö iseloom ja tasuvus on olnud madalam, kuid see on muutumas. Raudjala hinnangul peaksid kommunikatsiooniagentuurid palkama selleks hoopis teist tüüpi inimesi, sest paljud lühivideod on tihti meelelahutuslikud ega haaku klassikalise kommunikatsiooniagentuuri töö eesmärkidega. „Me tahaks, et enne oleks strateegia ja siis tekiks loovidee, mitte vastupidi,“ lausus ta. Muide, tsitaatide sõnastamisel kehtib Agendas kindel reegel: keelatud on kõik tsitaadid, mis algavad „Mul on hea meel, et …“.

Kriiside ennetamiseks soovitab Raudjalg tegutseda juba enne, kui probleem käes. „Ettevõtte maine on nagu müüri ladumine kivi kivi haaval. Tänapäeval peab olema väga erakordne sündmus, mis su maine ühe suure plokina paika tõstaks. Enamik Eesti mainekamaid ettevõtteid on ladunud neid kive sinna müüri aastaid ja kui kriis tuleb, siis see lükkab sealt maha mõne kivi, aga ei tee müürile tervikuna midagi. Aga kui seda müüri ehk avalikku kuvandit ei ole, siis mõjutab kriis sind kindlasti rohkem,“ tõi ta võrdluse. Kriisi puhkedes tuleb Raudjala sõnul jälgida ka valeinfo levikut. „Vaadata, kui palju on neid meedia nurgataguseid, kus valeinfo võib levima hakata: sotsiaalmeediast kuni pärismeediani, samamoodi sisekommunikatsioon,“ märkis ta.

Rahvusvahelist kogemust on Raudjalg saanud ka Keenias, kui ta nõustas Nairobis eestlasi, kes avasid seal enne koroonapandeemiat tehase. „See kogemus oli küllalt sarnane tehase avamisega Eestis. Isegi mingid õhtused teleuudised suutsime sinna kohale saada,“ meenutas ta. Ka kontaktide loomine ei pruugi olla keerulisem kui Eestis. „Keenia turg, kus on 50 miljonit inimest, tundub esmapilgul tohutult suur, aga kui hakata äriringkondades ja üritustel käima ning suhteid looma, siis selgub, et selline tegusam ettevõtlusega tegelev grupp ei olegi väga palju suurem kui Eestis,“ rääkis ta. Täispikas osas tuli juttu ka Eesti ja Keenia ärikultuuri ja palgataseme erinevustest ning sealsest kliendisuhete toimimisest.

Muide, karjääri alustas Raudjalg hoopis IT-ettevõtte müügiesindajana ning on hiljem töötanud ka reporteri ja toimetajana nii BNS-is kui Postimehes. Seejärel juhtis ta Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonda ja Politseiameti pressibürood, olles vaid 22-aastane. Lisaks meenutas Raudjalg tööd agentuurides Corpore ning Hamburg ja Partnerid ning arutles, kas poliitilisest organisatsioonist tulnud partner on büroo jaoks pigem eelis või risk ning kuivõrd õiglane on Eesti kommunikatsioonivaldkonna hinnatase.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Dan Lõhmus: kriisis tuleb mõnikord uhkus alla neelata
– Margot Holts: kriisis õnnestumise võti on ettevalmistus
– Linnar Priimägi: kommunikatsiooniinimene peab tundma keskkonda, milles ta tegutseb
– „Palun näpista mind.“ Kuidas eestlasest turundaja Liina Kähri tegi Soome liha Hongkongis tuntuks