Värskes “Point+” osas analüüsib Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog, mis mõjutas kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusi.

Voogi sõnul ei olnud ennustustega võrreldes erakondade järjestuses suuri erinevusi, küll aga esines väikseid kõikumisi protsentides. Viimase uuringu järgi prognoositi Keskerakonnale 46%, tegelik tulemus oli 42%. “Ma seostan seda sellega, et Keskerakonna valijad Lasnamäel ja Mustamäel ei jõudnud kõik valima, nagu juhtus 2009. aastal, kui Keskerakond suutis kõikides linnaosades viia valimisaktiivsuse ühtlasele tasemele,” selgitas ta. Voogi sõnul erines valimisaktiivsus tänavu linnaositi ning Lasnamäel, Mustamäel ja Kesklinnas oli suure tõenäosusega muu rahvuse osakaal väiksem kui neli aastat tagasi.

Paljud valitseva erakonna liikmed kandideerisid sel korral valimisliitudes, mitte erakonna nimekirjas. “See tähendas, et Reformierakond sai üle kahe korra vähem hääli kui eelmistel valimistel. Sotside puhul oli vastupidi. Sotsid kandideerisid oluliselt enam oma nime all ja see garanteeris neile peaaegu kaks korda parema tulemuse kui eelmistel aastatel,” selgitas Voog.

Isamaa tulemust mõjutas Voogi sõnul tugevalt erakonna bränd ja tuntud kandidaatide kaasamine. “Isamaa nimekirjad sisaldasid hästi palju eelmiste valimiste valimisliitude ja EKRE liikmeid,” rääkis ta. Ligi pooled hääled tulid sellest, et varem teistes nimekirjades kandideerinud inimesed olid nüüd Isamaa nimekirjas, ütles Voog.

“Eesti 200 poliitiline bränd on saanud tugeva mainekahju ja see kampaania, mis nad tegid Tallinnas, ei suutnud seda päästa,” lausus Voog. Ta selgitas, et meediareklaami mõju on efektiivne, kui see on seotud aktiivse tööga tänavatel. Eesti 200 küll tegi meediareklaami, kuid nende kohalolek tänavatel oli minimaalne, erinevalt Keskerakonnast, Sotsiaaldemokraatidest ja Isamaast. Voog märkis, et valijatele on oluline näha poliitikuid reaalsete tegijatena, mitte lihtsalt reklaampiltidena ja see mõjutas Eesti 200 valimistulemust.

Tartu valimistulemus oli Voogi sõnul ootuspärane. “Tartut on iseloomustanud Eesti keskmisest madalam aktiivsus ja mida madalam on see olnud, seda suurema osakaaluga on Reformierakond. Kui üks erakond domineerib, siis kokkuvõttes väljendub see suuremas passiivsuses: inimesed ei usu, et midagi muutub. Seekord oli Tartus seis põnev ja hääletamisaktiivsus tegi rekordi. Tuli ka muud seltskonda, kes ei ole ainult Reformierakonna toetaja ja Isamaa sai ühe protsendipunktilise edu. Selline põnevus tavaliselt motiveerib valijaid,” kõneles Voog.

Voogi sõnul on koalitsioonierakondade positsioon kohalikel valimistel paratamatult kehv. “Nüüd sõltub palju sellest, kas see visioon, mis on koalitsioonil ja peaministril, hakkab järgmise aasta esimestel kuudel toimima,” selgitas ta. Kui järgmise poolaasta jooksul midagi ei muutu, peaks võimuerakond oma tegevuse kriitiliselt üle vaatama ja vajadusel tegema sisemisi ümberkorraldusi, märkis Voog.

Lisaks rääkis Aivar Voog, mis iseloomustas Ida-Virumaa valimisaktiivsust, kuidas mõjutas EKRE tulemust nende suhtumine e-valimistesse, millist mõju avaldasid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide tulemusele valimiseelsed meediaskandaalid ning mis tõi edu Parempoolsetele. Samuti arutleti, kui suur on sotsiaalmeedia mõju poliitkampaaniates ja kui täpselt peegeldavad arvamusküsitlused valijate tegelikke eelistusi.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:

– Kantar Emori valimiseelne uuring ja valimisaktiivsuse prognoos kattus valimistulemustega