Annika Arras: Eesti erakondades on parteibränd enamasti persoonibrändist üle
14.08.2025
14.08.2025
Arvestades Arrase kogemust poliitkommunikatsioonis, ei saanud muidugi üle ega ümber ka sellest teemast. Ta tõdes, et aastaid tagasi olid loetud poliitikud, kelle persoonibränd oli erakonna omast tugevam – näiteks Edgar Savisaare puhul. „Pikk trend on ikkagi selline, et vähemasti Eesti erakondade puhul on parteibränd enamasti persoonibrändist üle,“ rääkis Arras. Tema sõnul enamasti võidetakse sellest, kui tugev erakonnabränd on kõrval. Väga oluline on see, kes on tiim su ümber: „Sooloartistid ei ole selles maailmas kunagi edukad.“
„Kõige parem kommunikatsioon on see, millel on väga tugev ja läbimõeldud sisu taga, aga mis on lõpuks taandatud väga lühikesteks ja selgeteks lauseteks,“ iseloomustas Arras häid poliitsõnumeid. Samas kehtib see muidugi laiemalt. Ta tõi näite, et on aidanud liberaalseid erakondi Euroopas ja seal on vahel probleem, et räägitakse liiga keeruliselt. „Kuskil kuklas on hirm, et kui ma räägin liiga lihtsalt, siis inimesed arvavad, et ma ei ole tegelikult intelligentne inimene ja et ma olen suhteliselt madala laubaga. Siis räägitakse nii keerulist juttu, mis ühel hetkel muutubki igavaks,“ tunnistas ta. „Kommunikatsioon ei ole kunagi ilusate sõnade kokkuliitmine, vaid see alati tuleb kuskilt ja see tuleb meie ühiskonnast. Sa lähed kõvasti nende kihtide vahele: uurid ja analüüsid andmeid, mõistad, mis on olnud minevikus, kuhu need trendid lähevad. Alles siis jõuad sa kommunikatsioonini,“ võtab ta poliitkommunikatsiooni teema kokku.
Töötades ettevõtjana, ütleb ta, et selles valdkonnas peab olema pidev tahe edasi liikuda. „Ettevõtluses ei ole sellist varianti, et sa jääd seisma ja nüüd on valmis. Ei ole, mitte kunagi ei ole valmis,“ lausub ta. „Kui sa lähed konsultatsiooniäris loorberitele puhkama, siis sul enam tööd ei ole. Kui sul üks projekt käib, siis samal päeval pead juba järgnevat viite uut projekti leidma – muidu lihtsalt ei ole leiba laual.“
Teemaks tuli ka juhtimiskultuur, sh inimestega suhete hoidmine ka siis, kui töötaja ettevõttest lahkub. „Kui sul ikkagi läheb inimene töölt ära ja ta läheb ära sellise tundega, et ta ei taha enam üleüldse midagi teha ja ta ei usu endasse, siis ma ütleks, et selle ettevõtte juhtimises on mingi tõsine probleem,“ tõdes ta. Arras lisas, et üritab oma ettevõttes inimese lahkumise korral teha nii, et aitab tal leida uue võimaluse või annab kaasa hea sõna. Milttonis on traditsioon teha n-ö pausipidu, kui inimene lahkub. Mälestuseks saab töötaja pusa, millega käib kaasas sõnum ka võimalikust tagasitulekust. Arras rõhutab, et ka need inimesed, kes organisatsioonist lahkuvad, on selle ettevõtte saadikud. „See on minu arust hästi oluline, et me hoiame neid suhteid. Uksi on kõige lihtsam kinni lüüa, aga kui sa nüüd pauguga kinni lööd, siis need pärast enam ei avane. Ja siis on ikkagi valus.“
Vaata lähemalt juba siit (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):
Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Henri Käsper: tänases tööriistakastis on oluline korduste arv, ühte sõnumit tuleb korrata palju kordi
– Kadri Lainas: ettevõtjaks olemine on otsus, igaüks ei taha seda raskust kanda
						Juhtekspert, Kantar Emor
Inimesed hindavad endiselt traditsioonilisi offline-reklaamikanaleid, samas kui turundajad eelistavad online'i. Offline-kanalites ajavad reklaamid inimesi vähem närvi, sest need tulevad nende igapäevaellu rohkem möödaminnes. Seevastu internetis käituvad reklaamid tihtilugu nagu ebaviisakad külalised, kes ei teata oma tulekust ette ja saabuvad kõige ebasobivamal hetkel.