Seekordses taskuhäälingu „Point+“ osas räägib kommunikatsiooniekspert Kadri Lainas põhjalikult ettevõtlusest, otsustamisest, raskustest, koostööst ja kommunikatsioonist. Tema sõnul ei ole olemas ühtset omaduste komplekti, mis teeks kellestki automaatselt hea ettevõtja. „Ettevõtjaks olemisel on üks asi – otsustamine. Ma otsustan, et ma olen ettevõtja ja on inimesed, kellele kogu see raskus, mis sellega kaasa tuleb, on okei. Ja on teised, kes võivad olla väga targad, nad võivad olla väga paindlikud, neil võib olla väga palju omadusi – aga vot ettevõtlus ei ole nendel, “ selgitab ta.

Kadri Lainas avas ettevõtte asutamise kontekstis üksi ja koostegutsemise plusse ja miinuseid. Ta tõi tabavalt välja tuntud vanasõna: „kui sa tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad minna kaugele, mine kellegagi koos“. Kui soov on kiiresti alustada, võib üksinda liikumine olla lihtsam. Kui aga eesmärk on kasvada ja laieneda, on kaasasutajatel ja meeskonnal oluline roll, sest ühel inimesel tuleb piirang ühel hetkel paratamatult vastu. Samas tõdes Lainas, et üksi tegutsemisel on oma võlu – ta meenutas hiljutist kohtumist saksa ettevõtjaga, kes oli loonud ilukaubanduse impeeriumi ja eelistas töötada täiesti iseseisvalt, kuna vaidlused teiste inimestega lihtsalt ei sobinud talle.

Lainas toob esile, et tänapäeva maailmas ei piisa enam vaid ühest kitsast ekspertiisist, vaid väärtus peitub erivaldkondade teadmiste ühendamises. „Sul peab olema väga mitu erinevat valdkonda, kus sul on tegelikult sügavad teadmised. Ja neid omavahel kombineerides sa tegelikult oled kuskil unikaalne. See on võib-olla natukene seotud sellega, et tõmbad ennast mugavustsoonist välja,“ lisab ta.

Ettevõtluse juures hindab ta enim vastutust ja vabadust: „ma võin ise ettevõtjana võtta vahel vastu rumalaid otsuseid. Aga siis ma lähen peegli ette, vaatan endale otsa“.  Samas selgitab ta, et ettevõtjana ei vastuta ta ainult enda, vaid ka oma töötajate eest – „ kuidas mul läheb, kas mul on neile tegelikult palka maksta, kas mul on neile luua töökeskkonda, mida nad tahavad ja vajavad?“

Lainase sõnul on Eestis ettevõtluse kuvand veel vastuoluline: „kui sa Soomes teed ettevõtte ja teenid kasumit, siis see on uhkus asi. Kui sa Eestis oled kasumlik, siis peaks ikkagi natukene häbenema ka, et kuidas sa nüüd ikkagi kelleltki oled raha ära võtnud. Ja need on mingisugused võib-olla sellised ühiskondlikud normid ja piirangud, mis minu arvates ka mõjutavad seda, kuidas inimesed ennast ettevõtjana näevad.“ Ta usub, et ühiskond vajab rohkem usaldust ja julgust, et mitte ainult uusi ettevõtjaid toetada, vaid  inspireerida ka neid uuesti ettevõtteid looma, kes on juba kord midagi ehitanud – „ma arvan, et sealt võiks tulla üks majanduskasv Eestile, kui need inimesed, kes on juba midagi ehitanud, ei lähe nüüd Hispaaniasse tennist mängima, vaid ütlevad, et ma tahan ühe raundi veel teha, kas sama ettevõttega mingis uues valdkonnas või kuskil uutele turgudele.“

Lainase sõnul taandub kommunikatsioon kolmele põhiküsimusele: „kellega ma räägin, mida ma neile ütlen ja kus ma neile seda ütlen.“  Kõige olulisem on mõista sihtrühma ja seda, millist muutust soovitakse esile kutsuda: „tegelikult me anname ju sõnumit selleks, et tekitada mingi muutust, juhtida mingit muutust.“ Lisaks tõi Lainas välja, et kommunikatsioonijuhtide seas on suurimaks riskiks väsimuse tekkimine sõnumi kordamisest, kuid just sõnumi järjepidev kordamine eriformaatides on eduka kommunikatsiooni eelduseks: „sa püüad sinna midagi huvitavat juurde panna, aga sa räägid tegelikult kogu aeg ühte sama asja.“

Kriiside puhul ei ole võimalik valmis olla iga detaili jaoks, ent plaani olemasolu aitab: „kuskilt maalt on need kriisisimulatsioonid. Sa harjutad läbi ja see ei tähenda seda, et sa võtad seal üks-ühele. Alati mingi kontekst on muutunud. Aga kui sul on mingisugune põhi ees, siis seda on natukene lihtsam teha, kui alustada valgest paberist.“ Ta meenutas hetke, kus pärast kriisisimulatsiooni plaanimist ja selle üle muigamist saabus reaalne olukord: „Kaks päeva hiljem oli Mustika keskuse põleng. Juhtus rahuaja kõige suurem põleng Tallinnas.“ Lisaks nentis Lainas, et tuleb valida, mille üle nalja teha. Lõpetuseks sõnastab Kadri Lainas ühe lihtsa, aga võimsa põhimõtte, mis kehtib igas kriisis: „need klassikalised näited edukatest kriisidest on alati see – et tunnistad viga, vabandad, näitad, mis sa teed ja kui võimalik siis pakud mingit kompensatsiooni.“

Täpsemalt kuula ettevõtlusest ja kommunikatsioonist juba siit (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.