Värskes „Pointi“ osas on külas Siseministeeriumi kommunikatsioonijuht Kaja Sepp, kes jagas tähelepanekuid nii oma karjäärist kui kommunikatsioonitööst laiemalt.

„Mina väga tugevalt usun Eesti ajakirjanikke,“ ütles Sepp ning lisas, et ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner. Samas tõdes ta, et mõnikord annavad ajakirjanikud ise põhjuse, miks allikad nendega suhelda ei soovi. Selle vältimiseks tuleb Sepa sõnul jääda eelkõige inimeseks ja püüda teist poolt mõista. Ajakirjanikega suheldes kasutab Sepp nii off the record lähenemist ehk jagab taustainfot, mida ei avalikustata, kui ka Chatham House’i reeglit, mille puhul võib saadud teavet kasutada, kuid allikat mitte nimetada. Muide, Sepp on olnud ka ise küsija rollis. Bakalaureuseastmes õppis ta Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning töötas väljaannetes Läänlane, Lääne Elu ja Rahva Hääl. Täispikas osas rääkis Sepp, miks ta siiski ajakirjandusse pidama ei jäänud.

Avalik sektor satub Sepa hinnangul sageli põhjendamatu kriitika alla, kui kaasab majavälise kommunikatsioonipartneri, kuigi praktikas on see tema sõnul sageli mõistlik lahendus. „Pole mõtet ministeeriumis hakata seda kompetentsi sisse ostma ega üles ehitama, kui turul on agentuurid, kes selliste teemadega tegelevad,“ selgitas ta. „See on ju riigi poolt ratsionaalne otsus, et sa ei palka üht inimest, kes ei saa seda üksinda tehtud, vaid võtad lühikeseks perioodiks teenuse agentuurilt, mis selle töö ära teeb.“

Sepp meenutas ka aega Omniva kommunikatsioonijuhina, mil ettevõte sulges mitu postkontorit. „Kui sa majandad teenusega, mis on inimeste DNA-s, nagu postiteenus on olnud, siis sa ei saa seal lihtsalt muutust teha, isegi kui see on ratsionaalne. Sa pead selle emotsiooniga toime tulema ja midagi asemele pakkuma,“ kõneles Sepp. „Otsuseid tuleb teha mitte n-ö Tallinnast, vaid käiagi kohapeal, rääkida inimeste, kohalike omavalitsuste ja tarbijarühmade esindajatega ning püüda aru saada, mis neid aidata saaks,“ lisas ta.

Kriisikommunikatsioonist rääkides ütles Sepp, et kui viga on tehtud, tuleb seda tunnistada ja keskenduda olukorra parandamisele. Ta meenutas aega Telia eelkäijas EMT-s, kui ettevõte püüdis juurutada minutipõhist hinnastamist, kuid kliendid ei olnud selleks valmis. Mõni hetk hiljem tunnistas juhatuse esimees „Aktuaalse kaamera“stuudios, et otsus oli viga ja see pööratakse tagasi. „Sa pead klienti päriselt kuulama ja uskuma oma tunnetust. Igas kriisikommunikatsioonis on oluline aru saada, kas see läheb mööda või mitte. Ja me saime aru, et see ei lähe.“

Kommunikatsioonijuhi roll on Sepa sõnul eelkõige kõneisiku tugevuste ja persoonibrändi võimendamine. „Mida kõrgemale inimene juhiredelil jõuab, seda enam peab tal olema mingit karismat, miks just tema on sinna jõudnud. Kui ta ise tunnetab selle ära ja kommunikatsiooniinimene oskab seda võimendada, siis see töötab. See ei toimi, kui sa paned väga introvertse juhi olukorda, mis võiks olla äge ekstravertse juhi puhul – sel juhul on tulemus ainult piinlik. Sa pead kogu aeg vaatama oma juhti uurival pilgul, mis on tema unikaalne tugevus,“ selgitas Sepp.

Lisaks jagas Sepp nõuandeid, kuidas sõnastada kõneisikuna selgeid mõtteid ning suhelda inimestega, kes ei usu teaduspõhist lähenemist. Juttu tuli ka EMT legendaarse lepatriinulogo sünnist ja sellega seotud kommunikatsioonist, tehisintellektist ning juhuse mõjust karjäärivalikutes.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.