“Pointi” uues saates on külas Telia Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Katriin Loorents. Ta meenutas naljatades, et soovis keskkoolis saada hambaarstiks, kuid sattus siis lugema artiklit tulevikuametitest, mis lubasid kiiret rikastumist. Nende seas mainiti ka kommunikatsiooni, mida ta õppima asus. Kuigi toonane valik pole rikkust toonud, andis see Loorentsi sõnul tõuke kogu karjäärile.

Loorentsi meelest määravad ettevõtte võimalused, kui palju kommunikatsioonitööd tehakse ettevõttes ja millal kaasatakse partnereid. Telia Eesti planeerib ise nii digimeediat kui traditsioonilist meediat ning lihtsamate ülesannete jaoks on palgatud oma disainer. Välispartnerite ja koostööagentuuride valikul on Loorentsi jaoks olulisim pädevus. “Ma tahaksin hoida seda joont, et hind ei ole määrav. Me ostame ideid, strateegiat, kontseptsiooni ja see on päeva lõpuks seotud kompetentsiga ja kompetentsil on oma hind,” märkis Loorents. Ta lisas, et kui agentuuri tunnihind, mis peaks olema kolmekohaline, on hoopis paarikümne euro ringis, tekitab see tellijas usaldamatust, sest ta on turuhindadest teadlik.

Boltis töötas Loorents strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna. Üheks huvitavamaks kogemuseks peab ta kirjalikke koosolekuid, kus osalejad lugesid ja kommenteerisid üht memo 30–45 minutit. Kui kommentaarile vastust ei leitud, lisati see päevakorda ning alles seejärel algas arutelu. “Kogu see memode süsteem tagab, et kõik on sisutihe,” ütles Loorents. Lisaks jagas ta täispikas osas muljeid ingliskeelsest töökeskkonnast ja ettevõtte töökultuurist.

Varem töötas Loorents ligi 13 aastat Eesti Energias, kus juhtis turundust ja kommunikatsiooni ning viimastel aastatel ka enam kui 30-liikmelist meeskonda. Ta tunnistas, et perfektsionistina oli alguses keeruline ülesandeid edasi anda, kuid ajapikku mõistis ta, et see on hädavajalik. “Eesmärk on, et inimestel oleks võimalik vastutust võtta, motivatsioon kasvaks ja nad ise areneksid. Kui midagi peab kogu aeg läbi minu käima, siis see ei loo väärtust,” märkis ta. Loorents rääkis ka töö- ja eraelu tasakaalust ning sellest, kuidas lapsevanemaks saamine muudab juhiks olemist.

Loorents julgustab inimesi kandideerima samasse ettevõttesse mitu korda, sest just see on taganud talle edu. “Juhid, kes värbavad, on väga erinevad: ühele võib-olla mingid asjad ei sobi, teine ei pea neid oluliseks ja näeb hoopis teisi tugevusi,” selgitas ta. Loorents soovitab proovida ka tähtajalisi ametikohti ning rääkida lepingu lõppedes juhiga avatult oma hirmudest. “Head inimest ei saadeta kunagi ära. Mitte ükski ettevõte ei taha loobuda talendist, kes loob päriselt väärtust,” lisas ta.

Kuigi pressiteatele on pikalt lõppu kuulutatud, on see Loorentsi arvates siiski veel oluline, ent mitte ainus valik. “Kommunikatsiooniinimesena pead mõtlema, kas see (teema) on tõesti pressiteadet väärt või oleks mõistlikum teha üks ühele teemapakkumine ja muuta see ajakirjaniku jaoks atraktiivseks,” soovitas ta. Tema sõnul tagab selline lähenemine tihti põhjalikuma kajastuse ega jäta edu ainult pressiteate hooleks.

Veel kuuled selles osas, kas Loorents peab olulisemaks sise- või väliskommunikatsiooni, milliseid soovitusi jagab ta juhtidele avalikkusega suhtlemiseks ning kuidas hoida häid töötajaid.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Karin Kanepi: agentuuri võiks suhtuda nagu oma tiimi liikmesse
– Silver Vohu: sisekommunikatsiooni alahinnatakse paljudes ettevõtetes
– Linnar Priimägi: kommunikatsiooniinimene peab tundma keskkonda, milles ta tegutseb