Selle korra “Point+” võttis fookusesse värske Kantar Emori kinnisvarauuringu, mis viidi läbi nende seas, kes plaanivad osta või on hiljuti endale ostnud korteri Tallinna või selle lähiümbruse uusarendusse. Saates kommenteerisid tulemusi meie uuringuekspert Katariina Mäll, kinnisvaraettevõtte Liven juht Andero Laur ning OÜ Merko Kodud juht Indrek Tarto.

“Mingit stabiilsust ja kindlustunde kasvu on küll märgata,” võttis Tarto olukorra kokku. Nii tema kui Laur tõdesid, et inimeste laenuvõimekus paraneb, sest keskklassi sissetulekud kasvavad, maksuküür kaob ning euribor langeb. Laur lisas, et kui mullu tehti Suur-Tallinna piirkonnas veidi alla 1800 müügi, siis tänavu võib oodata üle 2200 tehingu.

Huvi ühetoaliste korterite vastu on vähenemas. Tarto sõnul eelistatakse neid veel Tallinna kesklinnas või peamiste magistraalide ääres, kuid kaugemates piirkondades on huvi pigem väike. Samal ajal on kasvanud nõudlus kolmetoaliste kodude järele. Mäll tõi välja, et 45% ostu planeerijatest soovib just kolmetoalist korterit, millest üks tuba sisustatakse sageli kodukontoriks.

Äripindade sobivust hinnatakse erinevalt: umbes kolmandik ostjatest peab neid elamu juures sobivaks, teine kolmandik ei soovi neid üldse ning 22% peab äripindu sobivaks vaid juhul, kui seal pakutakse neile vajalikke teenuseid. Sobivateks loetakse iluteenuseid, väikeseid poode ja jõusaale. Vähem soovitakse oma elukeskkonda alkoholipoode, kasiinosid ja baare.

Üha olulisemaks peetakse looduslähedust, rõdu või terrassi olemasolu ja madalat mürataset, samal ajal kui parkimiskoha vajadus väheneb. Eelistatakse madalamaid elamuid: vaid 8% küsitletutest oleks valmis kolima majja, kus on rohkem kui kuus korrust. Pooltele ostu planeerijatest on oluline kliimaseadme olemasolu ning 59% soovib arendaja poolt valmis ehitatud kööki. Lauri sõnul eelistavad valmis köögiga lahendust need, kes ostavad teist kodu ja on sisustamisprotsessi korra juba läbi teinud. Samas tunneb ligi kolmandik ostjatest puudust piisavalt suurest panipaigast ja rahulolu targa maja lahendustega on madal, sest süsteemid kas puuduvad või ei tööta ootuspäraselt. “Need, kellel pole kunagi olnud, tahaksid väga. Need, kellel on olnud, enam nii väga ei taha,” selgitas Laur.

Mürast rääkides märkis Laur, et tänapäeva majade üldine helipidavus ja tehnosüsteemide müratase on märgatavalt madalam kui kümme aastat tagasi. “Selle võrra hakkad rohkem kuulma ka. Tegelikult läheb kogu aeg paremaks, aga kuuled ka rohkem,” ütles ta. Tarto lisas, et müra tajumine sõltub inimese varasemast elukeskkonnast ning enamasti vastab müratase normile, mis sobib 80 protsendile elanikest. Samas suurendavad uued energiatõhususe nõuded jahutuse vajadust, mis toob Tarto sõnul kaasa rohkem jahutusseadmeid ja seeläbi lisamüra.

Uus hoonestus peab sobituma ümbritsevasse keskkonda, ütles Laur. “Hea arhitektuur on selline, mis täiendab keskkonda ja tänu millele ümbritsevad majad näevad ka paremad välja kui enne.” Tarto lisas, et asukohta valides tuleb mõelda pikale perspektiivile. “Olles esimene kuskil räämas kohas, võib tekkida tunne, et kas see ikka on õige otsus. Aga kui sa tead, mis see perspektiiv on, siis tulebki esimene olla,” sõnas ta.

Lisaks kuuled täispikas osas, millised piirkonnad on populaarsed Tallinnas ja selle lähiümbruses, kus on pealinna soodsamad ruutmeetrihinnad ning kuivõrd mõjutab muutuv poliitika arendajate tööd. Rääkisime ka ostuvalmidusest, mainekate kinnisvaraarendajate edetabelist ja kliendirahulolu hoidmisest.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:

– Uue kodu ostmisel eelistatakse väiksemaid elamuarendusi, selgusid ka kõige atraktiivsemad piirkonnad
– Uue kodu valikul peetakse tähtsaimaks hinda ja madalaid püsikulusid; aina enam jäetakse üks tuba kodukontoriks
– Merit Kullasepp: kinnisvaraturundus on muutunud kohati väga emotsionaalseks
– Kaie Kass Agcay: maaklerite jaoks on oluline tegeleda persoonibrändiga