Merit Kullasepp: kinnisvaraturundus on muutunud kohati väga emotsionaalseks
10.11.2025
10.11.2025
“Kinnisvaraturundus on muutunud kohati väga emotsionaalseks,” ütles Kullasepp. Tema sõnul on turundajate eesmärk sageli inspireerida ning rõhutada luksust ja elegantsust. “Meie oleme hoidnud selgelt konservatiivsemat, praktilisemat ja ratsionaalsemat joont. Võib-olla liigagi. Eelistame keskenduda päris sisule, mitte ainult emotsiooni loomisele.” Kullasepa sõnul tähendab selline lähenemine vastutuse võtmist, et inimesed tajuksid kinnisvara ostmisel ettevõtet usaldusväärse partnerina.
Börsiettevõtte kommunikatsioon on Kullasepa hinnangul täis võimalusi, kuid samas rangelt reguleeritud. Üheks suurimaks katsumuseks peab ta vajadust jagada infot kiiresti ja faktipõhiselt nii, et see jõuaks kõigini samal ajal ega mõjutaks börsi.
Kinnisvaraostjate ootused Baltimaades on erinevad ning eriti paistab silma Leedu, kus tarbijakindlus ja turu aktiivsus on kõrgemad. Näitena tõi Kullasepp, et Leedus ostetakse endiselt kortereid nii-öelda halli karbi kujul. “Ükski arendaja pole seda seni murdnud. Oleme proovinud, kuid igaüks soovib ise olla oma projekti juht,” selgitas ta.
Küsimusele, millisesse kanalisse ta kõige rohkem usub, vastas Kullasepp, et oluline pole kanal, vaid bränd. Kanalid tulevad ja lähevad, kuid püsima jäävad suhted ja kogemused. “Meie valdkonnas on üliolulised personaalsed kontaktid, pikaajalised suhted ja partnerlus,” ütles ta, lisades, et kinnisvaraäris tehakse kalleid otsuseid, mida ükski kanal ei suuda otseselt mõjutada.
Varasem töö Baltika Grupi kommunikatsioonijuhina andis Kullasepale aimu, kuidas eestlased tajuvad kohalikke moebrände. “Kahjuks oleme eestlastena liiga kriitilised enda asjade suhtes ja võtame liiga kergelt ning suure vaimustusega vastu kõik välismaise. Uhkus kohalike brändide, ettevõtete ja ettevõtjate tegemiste üle saab otsa, niipea kui tulevad veidi keerulisemad ajad,” nentis ta. Kullasepp usub, et kui luua kvaliteetsest kangast ajatut disaini ja teha seda professionaalse õmblustööna, on sel nõudlust. Lisaks meenutas ta, kuidas seisis silmitsi rahvusvaheliste kiirmoebrändide pealetungiga ning kuidas meedia suhtus Baltikasse keerulistel aegadel.
Keskkoolis kavatses Kullasepp minna õppima õigusteadust, kuid eesti keele ja kirjanduse olümpiaadi võit suunas ta hoopis Tartu Ülikooli ajakirjandust ja avalikke suhteid tudeerima. Ta tunnistas, et on Eesti ajakirjanduse suhtes kriitiline, sest see keskendub tema hinnangul liigselt klikimagnetitest pealkirjadele, mis loovad ärevust ja toidavad negatiivsust. Millist ajakirjandust Kullasepp eelistab ja mida ta ajakirjanduses enim igatseb, kuuled juba täispikas episoodis.
Veel saad teada, mida eelistab Kullasepp turunduses persoonade asemel, millest lähtub toetuste jagamisel ning mis on uute koduostjate jaoks tähtis. Lisaks rääkis ta, kuidas olla kommunikatsioonijuht börsiettevõttes, kus majandustulemused pole rõõmustavad, ning arutles maatriksjuhtimise ja tehisintellekti üle.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
Mullu augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Kaie Kass Agcay: maaklerite jaoks on oluline tegeleda persoonibrändiga
– Kadri Vainomäe: mulle peab meeldima ettevõtte bränd ja kultuur, siis on lihtne töötada
– Margot Adamson: tehisaru kasutamisel tuleb jääda allikakriitiliseks
Uuringuekspert, Kantar Emor
Viimastel aastatel aset leidnud muutused brändide edetabelis viitavad sellele, et Eesti elanikud hindavad üha enam globaalseid ja vähem kohalikke kaubamärke. Nii leiame Kalevi ja ERRi kõrvalt YouTube'i ja Google'i.