Vitali Bondarenko: sõnum peab jõudma inimeseni vähemalt viis korda
22.01.2026
22.01.2026
Tema sõnul peab inimene nägema üht sõnumit vähemalt viis korda, enne kui see talle meelde jääb. Katvuse ehk reach’i tagamiseks soovitas ta kasutada vähemalt kolme kanalit, millest põhikanal peaks kõnetama vähemalt poolt sihtrühmast. Veel märkis ta, et keskmine kampaania ununeb umbes nelja nädala järel ja brändisõnum peaks olema nähtav juba teleklipi esimestel, mitte viimastel sekunditel. „Järeluuringutest oleme näinud, et see töötab väga hästi just märgatavuse mõttes,“ ütles Bondarenko. „Tähelepanu on tänapäeval nii väärtuslik, et kui sa saad inimese isegi kaheks sekundiks sõnumit nägema, siis kasuta see ära – ära varja oma brändi ega hoia seda lõpuni, sest ta ei pruugi sinna jõuda.
Kui ettevõte keskendub ainult olemasolevale kliendibaasile ja kasutab turunduses vaid omi kanaleid, võib tekkida ekslik mulje, et teisi kanaleid ega meediasisu polegi vaja, rääkis Bondarenko. „Kui suhtleme ainult oma kliendiga, siis kasv pidurdub. Tegelikult on ikkagi meediat vaja, et saada uut klienti ja ka oma klienti aktiveerida,“ sõnas ta.
Venekeelsest meediast rääkides tõdes Bondarenko, et kui mõni aasta tagasi loobusid kliendid venekeelsest sisust, siis nüüd soovivad ettevõtted jõuda ka muukeelse elanikkonnani. „Teadvustatakse, et enamus mitte-eestlased, kes siin elavad, on integreerunud: nad kulutavad siin raha, ostavad toitu, käivad poes, tarbivad teenuseid. Sa pead ikkagi nendeni jõudma, muidu sa lihtsalt ei suhtle kolmandikuga sihtgrupist,“ kõneles Bondarenko. Täispikas episoodis rääkis ta, milliseid kanaleid ja lähenemisi muukeelse publiku kõnetamiseks kasutatakse ning kuidas on need viimastel aastatel muutunud.
Kui varem piirdus meediaagentuuri roll peamiselt meedia planeerimisega, siis nüüd on tulipunkt laienenud ka uuringutele, tootearendusele ja sisuloomele sotsiaalmeedias. Näiteks tegutseb Bondarenko juhitud agentuuris eraldi sotsiaalmeediatiim, kes loob klientidele lihtsamat sisu. Ta tõi välja, et Eestis kasutatakse reklaamikanalitena nii Snapchatti, TikTokki, LinkedIni kui ka Pinteresti. Snapchati kasutajaskond ulatub Bondarenko sõnul umbes kaheksa protsendini sihtrühmast ning Lätis on X (endine Twitter) populaarsem kui Eestis.
Hea klient on Bondarenko sõnul see, kes suudab sõnastada oma ärilise eesmärgi ja probleemi. „Me hästi hindame, kui klient on avatud, jagab oma tausta ja numbreid. Näiteks kutsub meid tootmisesse või kontorisse ja näitab sisemisi protsesse, siis me saame paremini tundma õppida, kuidas tema äri käib ja mis on need olulised nüansid. See on hästi oluline. Suures plaanis on tähtis ka ausus ja tagasiside,“ rääkis Bondarenko.
Täispikas osas kuuled veel, kui suur peaks olema ettevõtte meediaeelarve, et agentuuri kaasamine looks päriselt lisandväärtust, ning milliseid ülesandeid annab Bondarenko tööle kandideerijatele. Lisaks rääkisime sellest, mis on hoidnud teda 20 aastat samas valdkonnas, juhi suurimatest katsumustest ning miks ei täitunud tema lapsepõlveunistus saada kosmoseteadlaseks.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Henri Käsper: tänases tööriistakastis on oluline korduste arv, ühte sõnumit tuleb korrata palju kordi
– Maarja Kaalep: brändiga tegelemist ei tohi unustada
– Liis Oper: ärikasvu toob juhutarbija, mitte lojaalne klient
– Marlis Soomets: TikTok tegi meie bussijuhtidest staarid
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.