Tagasivaade mullusele reklaamiturule: suurim kasv digimeedia välipindadel, suurim langus ajalehtedel
08.09.2025
08.09.2025
Selle aasta esimese kvartali tulemused on samuti koos ja sealt on näha, et märkimisväärset muutust võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga ei ole. Meediareklaamituru kogumaht oli tänavu esimeses kvartalis 21,33 mln eurot, mis jääb 1,7% võrra eelmise aasta esimesele kvartalile alla. Sealjuures on suurim kukkumine ajalehtede puhul, suurim tõus aga välimeedias.
Kantar Emori kokku pandud 2024. aasta kohalike meediakanalite reklaamipanuste netosummad näitavad koguturu reklaamimahuks 104 miljonit eurot. Selle summa sisse ei ole arvestatud otseposti ja kino reklaamikulutusi, mis lisaksid reklaamimahtu veelgi juurde.
Televisioon on endiselt suurima reklaamimahuga meediatüüp, võttes kogureklaamituru osakaalust endale 28,1 protsenti, kogusummas 29,25 miljonit eurot. Kohalike internetikeskkondade reklaamimahu osakaal on 25,9 protsenti ning kogusummana 26,95 miljonit eurot. Välireklaami osakaal oli 22,6 protsenti ehk 23,55 miljonit eurot. Raadioreklaami maht moodustas möödunud aastal koguturust 12,3 protsenti, s.o 12,82 miljonit eurot. Reklaam paberajalehtedes moodustas koguturust 7,6 protsenti ning oli rahaliselt veidi alla 8 miljoni euro. Ajakirjade osakaaluks kujunes 2024. aastal 3,4 protsenti ning mahuks 3,57 miljonit eurot.
Kui 2023. aastal olid kõige suurema kaotaja rollis ajakirjad, siis 2024. aasta tõi neile üllatuslikult 4,2%-se kasvu. Meediatüüpidest oldi seega kõige suurema kasvuga. Välireklaam oli samuti plusspoolel (+1,1%). Välimeedia puhul andsid kõige suurema panuse digitaalsed välimeedia pinnad, mis võrreldes varasema aastaga kasvasid lausa 15%. Raadio maht jäi pea samale tasemele, olles 0,2% võrra varasemast madalam. Televisiooni maht langes 1,2%* (* võrreldavalt baasilt 2023. aastaga). Interneti reklaamimahud kahanesid 4,1%. Kaotajatest oli kõige suurem langus ajalehtedel (-15,5%).
Eesti kohaliku internetireklaamituru maht oli mullu 26,95 miljonit eurot. Lisaks sellele liikus Kantar Emori kogutud andmete põhjal 2024. aastal 13 suurema agentuuri vahendusel Eestist välja 30,23 miljonit eurot reklaamiraha, mis hõlmab endas Google, Meta ja programatic/adform võrgustikes ning mõne väiksema väliskanali reklaamirahasid. Internetireklaami kasv on raugenud ning peegeldab sarnast olukorda nagu 2020. aastal. Kohalike internetikanalite reklaamiraha on võrreldes eelmise aastaga 4,5% võrra madalamal tasemel ning hoogne kasv väliskanalitesse on pidurdunud, olles siiski plusspoolel (+6% võrreldes 2023. aastaga).
Rahalistes mahtudes tähendab see, et Google’isse ja YouTube’i liikus vahendajate kaudu 2024. aastal 16,89 miljonit eurot ning Meta kanalitesse (Facebooki ja Instagram) 11,77 miljonit eurot. Mõlemas suures kanalis on olnud võrdselt 6%-line kasv, mis näitab, et suurem panustus neisse on raugenud.
Kolme Balti riigi reklaamituru suurus oli 2024. aastal 343 miljonit eurot ning muutus võrreldes 2023. aastaga oli +3,1%. Kõige suurema kasvu tegi möödunud aastal läbi Läti turg, kasvades 7,4% (kogumaht 92,9 miljonit eurot). Järgnes Leedu turg 4%-lise kasvuga (kogumaht 146,4 miljonit eurot) ning Eesti reklaamiturg langes 1,5% võrra (kogumaht 104,1 miljonit eurot).
Kokkuvõtlik Balti meediareklaamituru 2024. aasta aruanne (inglise keeles) on võimalik saada tasuta meie e-poest Mediafacts.com. Kokkuvõtlik info Eesti 2024. aasta ja 2025. aasta I kvartali kohta on kolmes keeles (eesti, inglise ja vene) tasuta kättesaadav samamoodi meie e-poes Mediafacts.com.
Täname kõiki koostööpartnereid ja teabeandjaid, kes tegid selle analüüsi võimalikuks!
Loe ka:
– Tagasivaade 2023. aasta reklaamiturule: enim kasvas välimeedia ja enim langes ajakirjade osakaal
– Milliseid reklaamikanaleid tarbijad eelistavad?
Uuringuekspert, Kantar Emor
Viimastel aastatel aset leidnud muutused brändide edetabelis viitavad sellele, et Eesti elanikud hindavad üha enam globaalseid ja vähem kohalikke kaubamärke. Nii leiame Kalevi ja ERRi kõrvalt YouTube'i ja Google'i.