Tagasivaade 2023. aasta reklaamiturule: enim kasvas välimeedia ja enim langes ajakirjade osakaal
06.05.2024
06.05.2024
Kui 2022. aastal olid esmakordselt suurima reklaamituru osakaaluga Eesti kohalikud internetikeskkonnad, siis 2023. aastal hõivas televisioon oma senise esipositsiooni tagasi, võttes kogureklaamituru osakaalust endale 27,1 protsenti ja teenides 28,65 miljonit eurot. Kohalike internetikeskkondade reklaamimahu osakaal kogumahust jäi 2023. aastal vaid 0,5% televisiooni reklaamimahule alla, olles 26,6 protsenti ning kogusummana 28,1 miljonit eurot. Välireklaami osakaal oli 22 protsenti ehk 23,28 miljonit eurot. Raadioreklaami maht moodustas möödunud aastal koguturust 12,2 protsenti ehk 12,84 miljonit eurot. Reklaam paberajalehtedes moodustas koguturust 8,9 protsenti ning oli rahaliselt veidi alla 10 miljoni euro. Ajakirjade osakaaluks kujunes 2023. aastal 3,2 protsenti ning mahuks 3,43 miljonit eurot.
Võrreldes 2022. aastaga oli kõige suurema kasvuga välireklaam, kasvades 22%. Meediatüüpidest järgnesid raadio (+8,9%) ja televisioon (+8,7%). Interneti reklaamimaht kasvas 4,5%. Kaotajapoolele jäid ajalehed (-7,8%) ning kõige suurema languse pidid vastu võtma ajakirjad (-13,3%).
Eesti reklaami üheks suuremaks veduriks eelmisel aastal võib pidada Riigikogu valimiste kampaaniast mõjutatud panuseid. Esimese kvartali rahaline panus ei olegi kõige suurem, olles 24,27 miljonit. Samas võrreldes 2022. aastaga oli esimese kvartali kasv 15,3%. Väga korraliku reklaamimahuga oli aasta viimane kvartal, kus reklaamiraha maht oli 30,18 miljonit eurot ning kasv aasta varasemaga võrreldes 7,2%. Teise ja kolmanda kvartali reklaamimaht kasvas vastavalt 4,2% ja 4,8%.
Eesti kohaliku internetireklaamituru maht oli mullu 28,1 miljonit eurot. Kantar Emori kogutud andmete põhjal liikus 2023. aastal 13 suurema agentuuri vahendusel Eestist välja lisaks kohalikule internetireklaamituru rahale 28,5 miljonit eurot reklaamiraha, mis hõlmab endas Google, Meta ja programmatic/adform võrgustikke ning mõne väiksema väliskanali reklaamirahasid. Kui Eesti kohalike veebilehtede reklaamiraha kasv oli möödunud aastal 4,5% suurem 2022. aastast, siis välismaiste reklaamikanalite kasutusse suunati Eesti reklaamiraha lausa viiendiku võrra mullusest enam.
Need summad kajastavad vaid suuremate reklaamivahendajate kaudu liikunud raha. Lisaks agentuuride vahendusel reklaamiraha suunamisele Google’i ja Facebooki kanalitesse teevad väiksemad reklaamijad sinna ka otsepanustusi. Seetõttu ei saa lõplikku summat kokku panna.
Kolme Balti riigi reklaamituru suurus oli 2023. aastal 333 miljonit eurot ning võrreldes 2022. aastaga kasvas turg 8,4%. Kõige suurema kasvu tegi möödunud aastal läbi Leedu turg, kasvades 13% (140,8 miljonit eurot). Eesti kasvunumber oli 7,6% (105,7 miljonit eurot) ning Läti reklaamituru kasv on olnud kõige tagasihoidlikum (2,5% ja 86,5 miljonit eurot).
Kokkuvõtlik Balti meediareklaamituru 2023. aasta aruanne (inglise keeles) on võimalik saada tasuta meie e-poest Mediafacts.com. Kokkuvõtlik info Eesti kohta on kolmes keeles (eesti, inglise ja vene) tasuta kättesaadav samamoodi meie e-poes Mediafacts.com.
Täname kõiki koostööpartnereid ja teabeandjaid, kes tegid selle analüüsi võimalikuks!
Lähiajal avaldame ka selle aasta esimese kvartali tulemused.
Elvin Heinla ja Margo Veskimägi, Kantar Emor
Loe ka:
– Uuring: turundajate ja tarbijate reklaamikanalite eelistused ei kattu
– Tagasivaade 2022. aasta reklaamiturule: internet edestab televisiooni
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.