Käitumisteadused

Igapäevaselt Excelis ja teistes dokumentides askeldades võib meelest minna, kelle jaoks me seda tööd üldse teeme — tarbijatele, klientidele, kodanikele - ehk siis inimestele. Suutmaks inimeste käitumist mõjutada, on oluline mõista nende praeguse käitumise tagamaid ning viise, mis aitaksid neil käituda teisiti. Aga kuidas kõnetada täiesti erinevatel eluteedel inimesi oma teenuse, toote või poliitikaga? Võib väita, et kõik olulised väljakutsed taanduvad lõpuks inimeste käitumise mõistmisele ja mõjutamisele. Meie Kantar Emori käitumisteaduste osakonnas, hellitusnimega müksamisüksuses, veame just inimkäitumist rambivalgusesse asetavaid uuringuid.

Mõned näited küsimustest, millele oleme viimastel aastatel vastuseid otsinud:

- Kuidas teha nii, et Eesti mehed elaksid tervena ja kauem? - Kuidas saaks alaealiseid õigusrikkujaid õigele rajale aidata? - Miks osad inimesed koguvad vanaduspõlveks, teised aga elavad tuleviku arvelt? - Kuidas müksata isasid oma lastega rohkem aega veetma? - Miks on IT-sektoris ikka veel nii vähe naisi? - Kuidas tööandjaid palgavahemikke avaldama utsitada?

Margo Veskimägi

Balti regiooni juht, Kantar Emor

On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.