Sel korral on „Point+“ saates külas Levila asutaja ja juht Daniel Vaarik. Ta sõnas, et polariseerumise üks põhjusi on olukord, kui inimesed ei tunne end osana ühisest loost. Juba 2019. aastal taipas ta, et kui inforuum killustub, ei arene ka ühine lugu. „Sealt hakkas tekkima mõte, et kui keegi tahab Eesti arengut toetada, peaks tegelikult ikkagi meediat toetama,“ selgitas ta.

„Me tahame saavutada selle, et toome inimesi tagasi, et neid kuuldaks ja nähtaks, et nende lugu ei oleks ära muditud,” ütles Vaarik. Ta lisas, et Eestis on palju olulisi lugusid, mida tuleks rääkida nii, et neid ei sildistataks kohe mõne poliitilise rühma omaks. Seepärast ongi Levila laiem eesmärk vähendada killustatust ja hoida ühiskonna võimet kriisi ajal üksteist usaldada. „Isegi kui sul on teised poliitilised vaated, ma tean, et ma usaldan sind, et me oleme ühes paadis. Me tegelikult ei taha, et see ühiskond kaoks. Ma tegutsen sellel levelil. Mind ei huvita, keda sa valid, seni kuni see ei ole selgelt Eesti-vastane aktsioon,” rääkis Vaarik. Tema sõnul saavad oma lugu jagada kõik, kuid kõrvale tuleb jätta vaenamine: „Ainus koht, kus me sind sisse ei lase, on see, kus sa hakkad ruumi ennast lõhkuma.”

Vaarik selgitas, et Levila on katse eemalduda „objektiivsuse viigilehest“ ja teha narratiivset ajakirjandust, kus lugu jutustatakse ühest vaatepunktist, millega lugeja saab samastuda. Näiteks tõi ta dokfilmi „Estcoy-8”, mis räägib Eesti üksuse kaotustest Afganistanis. „Ühel hetkel mehed ütlesid selle kohta „meie film”. See oli hetk, kus ma sain aru, mida me Levilaga teeme. Kui Delfi teeb sinust loo, ütled: „Delfi tegi must loo.” Kui see ilmub Levilasse, ütled: „Minu lugu oli Levilas.” Väike erinevus kaugelt vaadates, aga suur lähedalt vaadates. Me anname inimestele tükkhaaval võimaluse olla loo osa ja ei hakka seda kohe tasakaalustama, et mida arvas kaitseministeerium – me ei tee dokfilmi kaitseministeeriumist,” rääkis ta. „Kui tunned, et sind on tegelikult kuulatud, siis on see esimene hetk, kus hakkad ka lahendusi pakkuma ja teisi kuulama,” lisas Vaarik.

Ajakirjanduse kallutatusest rääkides ütles Vaarik: „Kui me avame selle ukse, et on ongi okei rääkida asjadest kallutatult, kogu aeg mingisuguse ideoloogilise paketiga koos, siis järgmine samm võib olla see, et see ideoloogiline pakett muutub järjest kangemaks ja minu jaoks on see risk.” Täipikas osas selgitas Vaarik, millses positsioonis näeb ta Levilat.

Tulevikus võiks Vaariku arvates olla artikli juures ka toimetamata versioon, mis aitaks lugejal mõista loo kulgu, ajakirjanduslikku valikut ja kontrollida algteksti. Inimestele, kes tunnevad, et ajakirjandus on neile liiga teinud, annaks see võimaluse teksti kontrollida. „Selle kõik saab ju automaatselt juurde panna ja võib-olla harjume ära, et inimestel tekivad segased mõtted. Siis saame võrrelda, kas ajakirjanik tegi toimetamise õigesti või mitte,” ütles ta ja lisas, et nii väheneks ka salastatus.

Meediainimeste seas peaks kokku leppima, mida ja kuidas mõõta, et tellijad saaksid aru, mida numbrid tegelikult tähendavad, ütles Vaarik. Ta selgitas, et praegune olukord, kus mh mõõdetakse view’d ehk vaatamisi, on petlik. Näiteks võib postitusel olla pool miljonit vaatamist, kuid analüütikat vaadates selgub, et enamik on vaid ühe- või kolmesekundilised vaatamised. „Kui sa hakkad rääkima, et mul oli 500 000 view’d, siis sa valetad, sest see ei ole mingi asi,” ütles Vaarik.

Lisaks rääkisime, kuidas muutuvad tulevikus uudised ja lugude jutustamine, miks ei pea paika arusaam, et noored eelistavad lühikesi formaate ning miks ei kasuta Levila reklaame. Arutasime ka tehisintellekti ohtude üle ja kui oluline on ajakirjaniku jaoks hoida oma stiili ja persoonibrändi. Vaarik meenutas ka tööd peaministri büroo kommunikatsioonijuhina, jagas humoorikaid seiku rahvusvahelistelt tippkohtumistelt ning tõi välja karjääri õppetunnid, millest saavad kasu nii ajakirjanikud, suhtekorraldajad kui turundajad.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka: 
– Mari-Liis Rüütsalu: tehisaru ei võta mitte kunagi ajakirjaniku töökohta
– Priit Hõbemägi: jama korral on halvim variant tõmmata tekk üle pea ja end varjata
– Kadri Lainas: ettevõtjaks olemine on otsus, igaüks ei taha seda raskust kanda