Turundustrendid 2026
07.01.2026
07.01.2026
2026. aastal jõuavad tehisaru agendid massiliselt igapäevakasutusse. Tarbijatena hakkame oma isiklikele agentidele andma briife, väljendades oma kavatsust leida näiteks ripsmetušš või valida endale sobiv meelelahutusteenus.
Kantari Blueprint for Brand Growth näitab, et brändid peavad lisaks inimeste n-ö eelhäälestamisele oma brändi kasuks eelhäälestama ka tehisaru agente. Brändi tooteomadused, teenuse detailid, juhendid, kogemused ja sisu peavad olema laialdaselt leitavad — mitte ainult inimestele, vaid ka algoritmilistele otsustajatele. Turundajad peavad mõistma, kuidas empaatia ja emotsioon saavad mängida rolli ka agentide jaoks: millist tooni loeb agent usaldusväärseks? Millal tekib brändieelistus?
Kuigi ostuotsused hakkavad üha enam sündima generatiivse tehisaru ja agentide vahendusel — just nemad soovitavad brände ja tõstavad esile sisu, mida tarbija peaks nägema – ostab asju ikkagi inimene. Seega on endiselt kõige olulisem ehitada brände, mida inimesed armastavad, ning samal ajal olla digiruumis sedavõrd kohal, et mudelid eelistaksid soovitustes just sinu brändi.
Ainuüksi brändi tuntus või nähtavus ei tee sind algoritmide silmis automaatselt eelistatuks. Generative Engine Optimisation (GEO) on uus SEO. GEO eesmärk on panna tehisaru mudelid sinu brändi tsiteerima, usaldama ja soovitama. Kui mudel sind ei tunne, siis ta sind ka ei vali. See tähendab, et turundajad peavad olema valmis looma sisu, mis on:
– selge ja struktureeritud,
– masinale loetav,
– oluline ja kontekstitundlik,
– seotud otseselt sellega, mida bränd tegelikult pakub.
Mudeleid tuleb sisuliselt häälestada sinu brändi tähenduse ja väärtuspakkumisega — näiteks retseptide, juhendmaterjalide, praktiliste õpetuste, kogemuslugude ja muu sisuga, mida tehisaru saab kergesti mõista ja edasi soovitada.
Inglise keeles nimetatakse seda treatonomics ja see on kujunenud omamoodi vastumürgiks majanduslikule ebastabiilsusele. Kui abiellumine, lapsevanemaks saamine või oma kodu ostmine tunduvad paljudele järjest kättesaamatumad verstapostid — või osadele ka enam mitte nii ihaldusväärsed — siis treatonomics tähendab optimismi ja kontrollitunde süstimist igapäeva läbi väikeste naudingute.
Inimesed tähistavad nüüd juba mini-verstaposte (inglise keeles inchstone) — lihtsalt selleks, et oleks midagi tähistada. Kas oled käinud peol, millega tähistatakse lahutust? Või ostnud omale midagi ilusat pärast seda, kui sind tööle ei võetud? Palju õnne — käid trendiga kaasas! Seda trendi hoiavad hästi käigus ka reklaamid sotsiaalmeedias, kus nõudlus sünnib ja ost viiakse lõpuni loetud aja jooksul.
Samas liiguvad trendid järjest kiiremini ja killustuvad üha rohkem olenevalt asukohast või kultuurist. See tähendab, et brändid peavad tegema järjest rohkem tööd, et püsida konkurentsis, mitte jääda toppama.
Kas su bränd on kohal seal, kus tarbija täna päriselt liigub? Kas su bränd suudab meie igapäeva luua väikeseid rõõmuhetki?
Viimase 20 aasta jooksul on brändid, kes olid valmis iseennast või oma kategooriat raputama (Apple, Amazon, Google), loonud 6,6 triljoni dollari väärtuses uut väärtust (Kantari BrandZ andmed). Ometi komistavad paljud ettevõtted just siis, kui tuleb teha päriselt julge samm. Kui ümberringi on pidev muutus ja raputus, tundub turvaline lähenemine sageli ahvatlev — ent see tuleb tulevase kasvu arvelt.
2026. aastal ei piisa enam lühiajalisest mõtlemisest. Brändid, kes teevad katsetamisest oma tööviisi, kasvavad ja kujundavad tulevikku. Selleks on vaja organisatsioonikultuuri, kus meeskonnad saavad piire nihutada ning kus katsetamist päriselt väärtustatakse ja premeeritakse.
Innovatsioon peab olema juhitud brändist, mitte tehnoloogiast. See peab lähtuma sellest, mille eest bränd seisab, ning sellest, mis on tarbija vajadus. “Suurim risk on endiselt see, kui sa ei võta üldse riski,” võtab teema kokku Nicki Morley Kantarist.
Kantari Media Reactions uuringu kohaselt plaanib 61% turundajatest tänavu suurendada investeeringuid sisuloojate loodavasse sisusse. Koos sellega kasvab paratamatult ka surve tõestada selle mõju. Reageerimiste ja vaatamiste numbrid ei ole sisuliselt tähenduslikud lõpptulemused. Kui brändi eesmärk on sisuloojate kaudu häälestada rohkem inimesi enda brändi kasuks, siis 2026. aasta olulisimad mõõdikud on ROI ja brändiehituse mõõdikud.
Kuidas jõuda sinna, et sisuloojate loodav sisu seostuks tugevalt brändiga? 2026. aastal on vaja liikumist üksikutest “tükikestest” eemale ning siduda brändi ja sisuloojate sisu üheks tervikuks. Sisuloojad ei ole näitlejad — nad ei mängi ette kellegi teise teksti, vaid teevad oma asja. Brändide jaoks on oluline õppida kontrolli teadlikult loovutama ja koos looma. Kui suunad sisuloojat liiga tugevasti, kaob säde. Kui annad liiga vähe suunda, võib bränd pildilt kaduda.
Algoritmipõhine postituste voog soosib sageli üldist, liiga müügikeskset ja n-ö kõigile sobivat sisu. Samal ajal jätkab ettevõtete sotsiaalmeedia lehtede orgaaniline levik langust, mis muudab laiapõhise kaasatuse üha vähem tõhusaks ning üha kallimaks.
Kui inimesed tunnevad, et suured platvormid on muutunud rahvarohkeks ja isikupäratuks, liiguvad nad järjest rohkem mikrokommuunidesse — väikestesse kogukondadesse, kus saab päriselt rääkida, kuuluda ja olla osa millestki tähenduslikust.
Autentsus toob rohkem kaasatust. Brändid võidavad siis, kui nad pakuvad päriselt väärtust (mitte müügisõnumit) ning osalevad järjepidevalt ja usutavalt inimestele olulistes aruteludes. Sisuliselt tähendab see koos ehitamist, mitte lihtsalt auditooriumile sõnumite edastamist. Sageli tuleb seda teha koostöös usaldusväärsete sisuloojatega, kes on kogukonnas autoriteetsed.
Hiinas, kust paljud sotsiaalmeedia trendid alguse saavad, saavutasid brändid, kes kasutasid teadmiste jagamisele suunatud mikrokommuunide platvorme, 25% kõrgema turunduse ROI (Kantari LIFT ROI andmebaas). Lisaks usaldab ligi 40% tarbijatest mikrokogukondade soovitusi sama palju kui isiklikult saadud soovitusi.
Kõigest saad pikemalt lugeda Kantari lehelt.
Loe ka:
– Kuidas inimesed reageerivad tehisaruga loodud reklaamidele?
– Milliseid reklaamikanaleid tarbijad eelistavad?
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.