Värske taskuhäälingu “Point+” osa keskendus Kantar Emori jaekaubandusuuringule. Tulemuste üle arutlesid Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko ja Coop Eesti Keskühistu juht Rainer Rohtla.

Keskmine Eesti elanik külastab toidupoodi kolm korda nädalas ning satub kolme erinevasse poodi. Esko sõnul on inimesed küll hinnatundlikud, kuid kaupluse valikul on kõige olulisemad selle asukoht, mugavus ja tootevalik. “Inimesed on üldiselt harjunud, milliseid kaupu nad sellest jaeketist saavad, ja see on hästi oluline. Näiteks ütlevad inimesed, et Lidli üks nõrgemaid külgi on see, et sealt ei saa kõiki soovitud kaupu, aga tugevus, et seal on eripärased kaubad,” märkis Esko.

Lisaks neljale suurele jaeketile – Coop, Maxima, Rimi ja Selver – tegutsevad Eestis ka väiksemad osapooled, kes peavad madalama tuntuse tõttu turundusse rohkem panustama, selgitas Esko. Ta lisas, et kui linnades on kanda kinnitanud Lidl, siis väiksemates paikades avaldab konkurentsisurvet eelkõige Grossi Toidukaubad. Täispikas saates saad veel teada, kuidas on Lidli lisandumine mõjutanud Coopi turuosa ja tarbijakäitumist.

Kuigi neljandik elanikkonnast eelistab traditsioonilist klienditeenindajaga kassat, muutub iseteenindus üha populaarsemaks. Rohtla tõi näiteks Coopi äpi, mida laaditi esimesel poolel aastal alla üle 200 000 korra. “Eesti jaekaubandus on konkurentsitihe ja sa pead pakkuma igale tarbijale sobivat ostlemisviisi. Kui noorele inimesele Scan & Go’d (skaneeri ja mine) ei ole, siis ta juba mõtleb, kas ta tahab sinna tulla,” selgitas Rohtla. Tulevikku vaadates ennustas ta, et esimestena kaovad kaaluga iseteeninduskassad, sest neis tekivad tihti kaaluerinevused ja need on kulukad.

Lojaalsusprogrammid ja kliendikaardid on inimeste jaoks olulised, sest need aitavad raha säästa, rääkis Esko. Rohtla lisas, et lojaalsusprogramm on hädavajalik, sest ilma selleta konkureerib ettevõte ainult hinna, mitte lisandväärtusega. Samuti jälgib Coop kliendikaardi abil ostuharjumusi, kohandab kaubavalikut ja hinnataset ning loob personaalseid pakkumisi. “Nende puhul, kes mõistavad, mis see personaalne pakkumine on, näeme nii ostusageduse kui ka ostukorvi kasvu,” märkis Rohtla.

Keskkonnasõbralikest ja jätkusuutlikest toodetest rääkides tõi Rohtla välja, et nende rohkus sortimendis mõjutab ka kaupluse mainet: “Kui sortimendis on palju väiketootjate tooteid, mis on kallimad, tervislikumad ja rohelisemad, siis vaadatakse kuidagi, et see on kallis kauplus.” Ta lisas, et kui Skandinaavias on suurem osa müüdud banaanidest mahebanaanid, siis Eestis see nii ei ole, sest klient on hinnatundlikum. “Eesti tarbija ei võta seda kuidagi vastu. Piima ja banaani hind on need, mida iga eestlane teab paremini kui kütuse hinda,” lausus ta.

Lisaks arutleti täispikas osas, millised piirkonnad on kõige rohkem mõjutatud maksuküüru kaotamisest, kas kaupluste varasem sulgemisaeg toob kokkuhoidu ning kui populaarsed on ööpäev läbi avatud poed. Saate lõpus tuli ka jutuks, kuidas saada Eesti kõige mainekamaks ettevõtteks.

Kantar Emori jaekaubanduse seireuuring kaardistab Eesti elanike tarbimiskäitumise trende ning jaekettide konkurentsipositsioone. Uuring viidi läbi 25. septembrist 2. oktoobrini ning selles osales 1008 Eesti elanikku vanuses 16–74 aastat.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:

– Eesti inimeste hinnangul on parim kaubavalik Coopil ja Selveril, soodsaimaks peetakse Maximat
– Jaanika Terasmaa: jaekaubandus on nagu elav organism