Taskuhäälingu „Point“ värskes osas on külas Tervisekassa avalike suhete juht Dan Lõhmus, kelle sõnul ei tasu kriisikommunikatsioonis jääda kinni jäikadesse juhenditesse, vaid edu võti peitub paindlikkuses.

„Erinevad kriisid on õpetanud mulle kahte asja. Esiteks loeb hästi palju see, kes on su ümber ning kuidas hoida ühtsust ja selgust. Kriisis loeb lõpuks see, kuidas keegi aru saab, mida ta tegema peab. Kui üks või kaks lüli ei toimi, siis juba on keeruline. Teiseks tuleb mingites kohtades teha midagi, mida sa arvasid, et ei teeks. Kasvõi oma uhkus alla neelata,“ rääkis Lõhmus. Ta meenutas kogemust ka Tervisekassas. „Ma arvan, et kui ma kunagi vanem olen, siis olen võib-olla üks neist kahest inimesest, kellel on õigus sellest raamat kirjutada. See, mis välja paistis, oli võib-olla kümme protsenti sellest, mis taustal toimus.“

Sisekommunikatsiooniga võrreldes peab Lõhmus keerulisemaks väliskommunikatsiooni. „Sisekommunikatsiooni kontrollid sa ikkagi 99 protsenti ise. Väliskommunikatsioonis teevad päris ausalt kõige rohkem haiget näited, kus ajakirjanikul on faktiveaga pealkiri või seadusloome vaates täiesti vale info. Ja kui sa helistad ning ajakirjanik ütleb, et ta ei saa seda muuta, sest see toob päris häid klikke, siis need hetked teevad haiget,“ rääkis Lõhmus. „See oli üks markantne näide. Üldiselt tullakse kümnest olukorrast üheksal siiski vastu,“ lisas ta.

Ajakirjanikega suheldes peab Lõhmus oluliseks avatust ja koostööd. „Me teeme vajadusel ka telefonikõne, avame off-the-record tausta ja aitame. Lõpuks on meie ühine eesmärk, et lugu saaks selline, millest Eesti inimene saab midagi juurde – ja see juurde saamine ei ole intriig.“ Küsimusele, kas ajakirjanikke saab usaldada, vastas ta jaatavalt. „Ma arvan, et suures pildis jaa, sest ajakirjaniku üks suurimaid valuutasid on usaldusväärsus nii lugejatele, partneritele kui ka kolleegidele, kes töötavad teisel poolel.“

Lõhmus peab kommunikatsioonitööd edasises karjääris heaks hüppelauaks. „Kui oled avalike suhete juht, peab sul olema baastase kõigis suuremates teemades. Silmaring, mis selle tööga tekib, annab võimaluse liikuda edasi teemade juurde, mis sind rohkem huvitama hakkavad,“ kõneles ta. Samas on sel ka kindlad piirid. „Kommunikatsioon on minu jaoks valdkond, kus mingist vanusest alates ei ole enam tervisele kasulik olla. Et ma oleksin 60-aastaselt kommunikatsiooniguru – pigem mitte.“

Uute inimeste värbamisel keskendub Lõhmus enim isiksusele. „Ma suudan arvestada, et mõnda oskust tuleb professionaalsel tasandil arendada. See on okei. Aga lõppkokkuvõttes on väga keeruline muuta seda, kuidas inimene sobitub tiimi ja minuga,“ selgitas ta. „Minu värbamisprotsessi viimane etapp on see, kus ma räägin inimesega tund aega mitte ainult tulevasest töölauast, vaid ka laiemalt.“

Täispikas saates meenutas Lõhmus ka varasemaid töökohti: neli aastat Brüsselis Eesti esinduses, seejärel töö endise Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa büroo juhina ning nõuniku roll Sotsiaalministeeriumis ja Siseministeeriumis. Juttu tuli ka poliitikute käitumisest kaamera ees ja selle taga ning sellest, miks ei soovinud Lõhmus poliitikasse pidama jääda.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Margot Holts: kriisis õnnestumise võti on ettevalmistus
– Meelis Kubits: Eestis suudetakse hallata üht skandaali korraga
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner
– Priit Hõbemägi: jama korral on halvim variant tõmmata tekk üle pea ja end varjata