Sel korral kutsus “Point+” saatejuht Alar Pink külla reklaamiagentuuri Utopia loovjuhi ja ühe asutaja, endise kursusekaaslase Alvar Jaaksoni. Juttu tuli reklaamist, heade ideede sünnist ning sellest, kuidas oma tööd hinnastada.

“Küsida tuleb nii palju, kui ollakse valmis maksma,” rääkis Jaakson. Tema sõnul võib odavalt tegutsemise mõte saada pikemas plaanis hoopis takistuseks, sest kui sissetulek pole piisav, tekib küsimus, miks üldse jätkata. Samuti rõhutas ta, et iga kliendi puhul on oluline leida lahendus. “Alati saab midagi teha,” märkis Jaakson.

Reklaam ei ole Jaaksoni jaoks ainult tähelepanu püüdmise vahend, vaid ka osa kultuurist, mille abil arutada seni sõnastamata teemade üle. “Minu meelest see ongi kunsti juures hea, et ta ei ole liiga otseselt tõlgitav. Sa ei pane subtiitreid alla, vaid see paneb sind mõtlema ja loob tähendusi,” ütles ta. Jaakson lisas, et teha võib igasugust reklaami, kuid oluline on osata lugeda kohalikku kultuuriruumi: “Päris nii ei ole, et iga tähelepanu on hea tähelepanu.” Saates meenutas ta mõnd reklaami lähiminevikust, mis tema hinnangul tänapäeval enam ei toimiks. Arutasime ka selle üle, mida reklaam peaks või ei peaks kajastama, ning Jaakson tõi näiteid esitlusviisidest, mida ta ise ei kasutaks. Juttu tuli ka sellest, kas ja kui oluline on venekeelne reklaam.

Jaaksoni sõnul võiksid turundajad kasutada rohkem loomulikumat keelt, sest nii jõuab sõnum inimesteni vahetumalt. “Ma ei arva, et korporatiivklientidega peaks rääkima liiga korporatiivses keeles. Lõpuks osutub see klient ikkagi inimeseks: ta läheb õhtul koju, tal on lapsed, pere, sõbrad,” selgitas ta. Kui turundaja pole kindel, milliseid sõnu valida, soovitab Jaakson küsida nõu lähedastelt: “Kui sa julged rääkida niimoodi kõigi ees, siis ongi õige keel. Kui aga tundub, et sõna väljaütlemine on natuke piinlik, siis on seda liiga palju.”

”Kommunikatsioonis on kellegi otse kopeerimine väga ohtlik, sest see paistab kohe välja,” märkis Jaakson. Tema sõnul ei peaks agentuur täitma tellimust iga hinna eest ega minema kaasa teiste ideedega, vaid aitama kliendil mõista, mida ta tegelikult vajab ja mida inimene reklaamist päriselt saab. Ta tõdes, et paljud brändid hoiavad endiselt kinni vanadest mustritest ja valivad turvalise, kuid keskpärase tee. “Igas brändis on mõni omanäoline külg, mis vääriks esiletoomist, kuid hirm eristuda sageli pärsib seda,” lisas ta.

Kõik ideed kirjutab või joonistab Jaakson ruudulisse kaustikusse ja laseb neil siis veidi settida. Kui ta varem arvas, et iga reklaami kohta peab olema vähemalt 50 ideed, siis hiljem mõistis, et liiga suure hulga puhul kipub fookus kaduma. Ideid esitades eelistab ta kohtuda silmast silma: “Väga suur osa on sellel, kuidas sa seda esitled, sest idee lihtsalt laua peal ei tööta.” Kliendi juurde läheb ta enamasti ühe hoolikalt valitud ideega, sest liiga palju variante ajaks kliendi segadusse. Jaakson soovitab näidata ainult neid mõtteid, millesse agentuur ise tõeliselt usub.

Täispikas osas kuuled veel, kuidas kujundada mõjuvat reklaami väikesel pinnal, millisel tasemel on Eesti reklaam võrreldes maailmaga ning kui oluline on Jaaksoni jaoks Kuldmuna tunnustus. Juttu tuli ka näitlejate ja poliitikute kaasamisest reklaamidesse, sellega seotud piiridest ning sellest, kuidas tulla toime siis, kui agentuurist lahkub pikaajaline koostööpartner või kaasasutaja.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Loe ka:
– Indrek Viiderfeld: praegu on hea aeg suunata raha turundusse
– Kätlin Sepp: reklaam ei pea olema crazy, reklaam peab olema mõjus
– Mart Mikk: ka 2026 on reklaam mõneti surnud