Seekordses taskuhäälingu „Point+“ osas minnakse süvitsi suhtekorralduse teemadesse (sh lobitöö ja kriisikommunikatsioon), aga räägitakse ka laiemalt ettevõtlusest. Külas on Powerhouse’i asutaja ja tegevjuht Janek Mäggi.

Mäggi on juuraharidusega ja küsimusele, kuivõrd ta vaatab kommunikatsioonitekste üle riske hindava juristi pilguga, vastas ta: „Mina näen ainult võimalusi. Need, kes näevad ainult riske, eriti kaugele ei jõua.“ Muide, huvitav fakt Mäggi kohta: gümnaasiumi lõpukirjandi kirjutas ta värsivormis.

Powerhouse’i kasv on tema sõnul tulnud suures osas huvikaitse ja lobitöö pealt. “Tegelikult ma tänaseks võiks öelda, et meil on umbes pooleks. Sellest tavalisest kommunikatsioonist me teeme väga palju kriisikommunikatsiooni. Ma ei taha öelda, et me oleme kõige suurem kriiside lahendaja Eestis, aga kindlasti me oleme seal top-kolmes, võib-olla isegi kõige suurem,” lausus Mäggi.

Kriisi puhkedes peab sinna sattunud inimene Mäggi sõnul mõtestama, mis on tema meelest probleem ja milline on soovitud tulemus. „Enamus kriise – kui mitte kõik – algavad siseringist. Esimene soovitus on see, et kui sa oled aru saanud, mis probleem on, siis tuleb hakata lahendama ikkagi siseringist. Mina ikkagi esimesena soovitan alati kokku leppida,“ leiab Mäggi. Kui asi on juba meediasse jõudnud, tuleks anda kommentaar. Küsimus on, kuidas teha seda viisil, et see võimalikult vähe mainet kahjustaks või vastupidi – isegi parandaks seda. „Vahel juhtub niimoodi, et mõned inimesed, kes on kriisi sattunud, on pärast kriisi oluliselt parema mainega kui enne kriisi,“ lisas ta.

Kriisiplaanide tegemist ja kriisideks harjutamist peab ta vajalikuks. „Kõik, kes on trenni teinud, on edukamad. Sellest järeldame, et tegelikult kõik, kes on trenni teinud, saavad paremini hakkama,“ võttis ta teema kokku.

Mäggi rääkis, et avaldatud tekst on suhtekorralduses aja jooksul oma tähtsust märkimisväärselt kahandanud. „Ma arvan, et vähemalt pool kogu meie tegevusest on selline, mis on seotud planeerimisega, kohtumistega, suhetega, protsessiga – kus ei olegi sellist käegakatsutavat asja nagu pressiteade, mis on avaldatud näiteks neljas-viies erinevas väljaandes.“ Ka huvikaitseprojektide osa võib olla mõni pressiteade, arvamuslugu või pressisündmus, kuid see on väike osa kogu tegevusest.

Juttu tuli ka sellest, kuivõrd on PR-agentuuri äri on aastate jooksul muutunud ning mis üldse on ettevõtluses oluline. „Ettevõtluses on kõige olulisem see, et sa oskad arvutada. Ma ei räägi arvutamisest, et kaks pluss kaks on neli, vaid sellest, et sa oskad mõelda numbrites: et mida mingisugused protsessid tähendavad ja kui ma sellise kulu teen, kuidas need asjad kokku lähevad. Ettevõtlus on ikkagi matemaatika, nagu poliitika on juriidika,“ leiab Mäggi.

Vaata lähemalt juba siit (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Annika Arras: Eesti erakondades on parteibränd enamasti persoonibrändist üle
– Henri Käsper: tänases tööriistakastis on oluline korduste arv, ühte sõnumit tuleb korrata palju kordi
– Kadri Lainas: ettevõtjaks olemine on otsus, igaüks ei taha seda raskust kanda