Kahekordse küsimuse lõks küsitlustes ja kuidas seda vältida
01.10.2025
01.10.2025
Üheks levinud veaks küsimustiku koostamisel on nn kahekordne küsimus: küsimus, mis puudutab samaaegselt rohkem kui ühte teemat.
Kahekordsed küsimused asetavad vastaja keerulisse olukorda. Näiteks: „Palun hinda oma rahulolu teenindaja ja toiduga.” Selline küsimus sunnib andma ühe vastuse kahe erineva teema kohta. Vastaja võib olla teenindusega rahul, aga toiduga mitte — või vastupidi — ent küsimus ei võimalda tal täpselt vastata. Või teine näide: „Kas klienditeenindaja oli sõbralik ja kiire?” Mis siis, kui inimene leidis, et teenindaja oli väga kiire, aga mitte sõbralik? Ta ei saa seda täpselt väljendada ja uuringu koostajale jäävad andmed, mis ei peegelda tegelikkust.
Kui küsimused ühendavad mitu teemat, võivad tulemused muutuda ebausaldusväärseks, analüüs keeruliseks ja järeldused eksitavaks. Samuti võivad sellised küsimused tekitada vastajas frustratsiooni ja suurendada küsitluse katkestamise riski.
Vaata küsimusi sõna-sõnalt üle: otsi sõnu nagu „ja“ või „või“: need on sageli märgiks, et ühendatud on mitu teemat.
Testi küsitlust ja kaasa värske pilk: saada prooviküsitlus väiksele sihtrühmale, küsi nende tagasisidet. Nii on võimalus märgata asju, mida ise ei taju.
Kahekordsed küsimused on vaid üks lõks. Ole tähelepanelik ka järgmiste lõksude suhtes:
Kallutatud küsimused, mis eeldavad teatud tulemust või kallutavad vastust.
Ebamäärased küsimused, mis on liiga laiad või mitmeti mõistetavad. Näiteks: „Kas sa sööd tervislikult?“ Tervislikkus tähendab inimestele väga erinevaid asju ja kui me ainult selle vastuse pealt hakkame tõlgendusi tegema, ei pruugi see tõlgendus olla õige.
Kahekordsed eitused, mis ajavad vastaja segadusse. Näiteks: „Kas sa ei ole nõus, et toode ei ole kasulik?”
Küsimused, kus on antud vaid jah/ei vastus olukorras, kus teema on väga nüansirikas ja inimesel on keeruline valida vaid kahe variandi vahel. Me ei saa teda selleks sundida.
Küsitluse disain määrab, kui usaldusväärseid andmeid me kogume. Kahekordsed küsimused võivad tunduda pisiasjana, kuid need rikuvad andmete selguse, loovad segadust ja väsitavad vastajaid.
Kirjutades selgeid küsimusi ühe teema kaupa ja testides küsitlust enne avalikuks tegemist, saad kindlamad andmed ja jõuad paremate otsusteni.
Allikas: Kantari blogi.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.