Kätlin Sepp: reklaam ei pea olema crazy, reklaam peab olema mõjus

04.08.2025

Värskes “Point” taskuhäälingus on külas Kätlin Sepp, Orkla Snacks maiustuste kategooriajuht, kes tänaseks aitab koordineerida juba seitsme erineva riigi turge. Tema ootused agentuuridele pole pelgalt loovlahendused – Sepp ootab sügavat brändi mõistmist ja strateegilist taju. „Reklaam ei pea olema crazy (pöörane), reklaam peab olema mõjus, ta peab olema kindlasti meeldejääv, aga ta peab täitma oma eesmärki. Agentuuri puhul ma kindlasti hindan seda, et nad on loovad, aga nad peavad olema ka natukene maa peal ehk suutma mõelda, et see on äri, mille jaoks nad reklaami teevad, et nad ei tee mingisugust meelelahutuslikku lühifilmi.“

Kätlin alustas oma haridusteed Tallinna Majanduskoolis programmeerimise erialal, kuid sai üsna ruttu aru, et tehniline maailm pole tema loomusele sobiv. „Ma saingi aru, et võib-olla minu loomus ei ole päris see, et võib-olla selline hästi introvertne numbrite maailm, et ma tahan suhtlust, ma tahan inimesi, et see ei tundunud ikkagi olevat nagu päris see maailm.“ Hiljem õppis ta Tallinna Ülikoolis informaatikaõpetajaks ning TalTechis ärikorraldust. „See oli selline ala, mis mulle esimest korda tõeliselt silmad särama lõi, kuna ma töötasin selles vallas, siis mul oli ka palju selliseid seoseid juba enda tööga,“ selgitas ta viimasena õpitud eriala.

Turundusse jõudis ta läbi andmeanalüütika ametikoha – ta alustas andmeanalüütikuna Silja Line’is, mis hiljem osteti ära Tallinki poolt. Tallinkist sai ta esimese kogemuse turunduspositsioonil. Tema esimene juhtimiskogemus tuli Tele2 turundusjuhina. „Inimeste juhtimine on midagi muud, sest inimesed ei tule sul raamatu järgi kuskilt. Seal oli ka niisuguseid keerulisi hetki, aga see kõik õpetab. Ma võib-olla just julgustakski ka noori turundajaid, et tuleb olla julge, tuleb kogeda, mitte karta neid kogemusi. Lõpuks on kõik ikkagi inimesed, et selline inimlikkus ja avatud suhtlemine lahendab paljud probleemid.“

Tele2 töötempo oli kiire ja nõudlik. „Ma tulin nagu teistsuguse kulgemisega maailmast. Hästi planeeritud ja lõpupoole hakkasid ka tekkima päris suured raamid kogu selle alkoholi turundamisel. Ja kui ma numbreid meenutan, äkki neli sellist suuremat kampaaniat aastas. Aga Tele2-s oli ikka selline möll, et see oli mul selline korralik raputus – et väga intensiivne, väga palju kampaaniaid, väga palju tegevusi korraga. See oli ikka selline pöörane maailm,“ meenutas Sepp sealset algust.

Ettevõttekultuur ja väärtuslik sobivus on Sepa jaoks sama olulised kui professionaalsed oskused. Ta usub, et kultuuri mõistmiseks peaks kandidaadil olema võimalus kohtuda tulevase tiimiga ja tunnetada – „kas see on see maailm ja kas see on see kultuur ja mentaliteet, mis mulle sobib või mitte.“

Kätlin Sepp nimetab Kalevi brändiuuendust oma karjääri üheks suurimaks ja olulisemaks saavutuseks. „Ühe turundaja elus on midagi erakordset, et kui sa saad võtta nii suure ja olulise ning erilise brändi – võtta ta siis täiesti klotsideks lahti ja ta siis uuesti kokku panna ja ehitada,“ kirjeldab ta. Muudatus sai alguse mitmetest ärilistest signaalidest – müüginumbrid ja brändi näitajad hakkasid langema ning riiulipildis jäi Kalev konkurentidele alla.

Kalevi brändiuuendus ei piirdunud pelgalt värvivalikuga – kogu portfell, positsioneerimine ja pakendid töötati ümber põhjaliku uurimistöö ja vaatluste põhjal.  „Lihtsalt tookski siia juurde seda, et kõike, mis me tegime. Hästi palju just uurisime. Meil olid kõrval andmed ja uuringud, et selline isiklik sümpaatia tuli jätta tahaplaanile. Tunded ja emotsioonid on meil ju kõikidel, sest me oleme inimesed. Aga sellepärast sa peadki lähtuma mingitest uuringutest või mingitest andmetest, millega sa saad mõõta, et mitte sellest, mis mulle meeldib.“

Sepp rõhutab, et oranži kasutuselevõtt ei põhinenud isiklikul maitsel, vaid tugines uuringutele, milles hinnati värvi silmatorkavust, brändi äratuntavust ja tarbijate emotsionaalset reaktsiooni. „Tihti küsitakse, et kas see oli siis kellegi mingi isiklik soov või sümpaatia, et minu isiklik lemmikvärv ei ole oranž, aga mul ei ole ta vastu ka midagi. Aga see värvivalik siis algas etapiliselt niimoodi, et kõigepealt sul on justkui valida kogu spekter. Kalev siis tollel ajal oli, see portfell siis, nii killustunud, et sa ei saanudki välja tuua, mis see värv võiks olla, kui sa paned kõik tooted nagu ühe pildi peale, et mis see tunnusvärv on, siis seal olid mingid üksikud grupid tekkinud. Aga sellist üldist nagu läbivat värvi ei olnud.“

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Loe ka:

Ranno Pajuri: tuleviku n-ö ennustamiseks tuleb kasutada õigeid näitajaid
Olga Peresild: turunduses ei ole rumalaid küsimusi