Kaupo Karelson: rahvusvaheliste formaatide kasutamine on strateegiline otsus
12.06.2025
12.06.2025
Rahvusvaheliste formaatide kasutamine pole tema sõnul juhus ega loovuse puudumine, vaid strateegiline otsus, mis maandab riske. “Sa saad tõestuse, et see saade toimis kuskil riigis – eriti hea, kui see on mitmel territooriumil õnnestunud. See annab suurema garantii õnnestumiseks ka Eestis. Siis sa saad selle retsepti, mille järgi sa saad väga täpselt järgi teha, et miski ei läheks seal valesti,“ selgitas Karelson.
Kas teadsid, et Kaupo Karelson õppis 1990ndate keskel Tartu Ülikoolis hoopis füüsikat ja valmistus teadlasekarjääriks? Ent ta sattus lotofirmasse ja sealtkaudu äsja käivitunud TV3 telesaate tootmisesse. Täna on Karelson üks tuntumaid Eesti telesaadete produtsente.
Saated jõuavad ideest eetrini väga erineva kiirusega. Mõni suurem produktsioon vajab rohkem ettevalmistusaega ja seda plaanitakse aasta-kaks ette. „Mõned asjad tulevad jällegi väga-väga kiiresti: meil on olnud kevadhooaja suuri asju, mille kokkulepped sünnivad jaanuari lõpus või isegi veebruari alguses,“ rääkis Karelson. Siis on tihti oodatud, mida n-ö vastane teeb ja oodatud mingile projektile rohelist tuld. Sellised juhud on tiimile muidugi keerulisemad.
Eestis tehakse saateid palju kiiremini ja efektiivsemalt kui mujal maailmas. „Kui me teeme „Ma näen su häält“ saadet, siis me teeme kolm saadet päevas. Väliskonsultandid ei usu alguses – mujal tehakse üks või teatud juhtudel kaks. See on ainus võimalus meil suuri formaate endale lubada – olla veel intensiivsemad, kompaktsemad.“ Sama näite tõi ta MasterChefiga – mujal maailmas tehakse sama saadet kordades kauem.
“Hea tegevprodutsent on see, kes mitte lihtsalt ei meeldi mõnele tipptalendile, vaid kellele see tipptalent tahab ise meeldida. See on see kõige kõrgem tase,“ ütles Karelson ja kiitis sealjuures Triin Luhatsit. Karelsoni sõnul nendega tahetakse koostööd teha: „Nad (saates osalejad) teavad, et me hoiame neid.“
Kuula-vaata lähemalt (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):
Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Jüri Pihel: telereklaam on liiga odav
– Signe Suur: televisioonis pole ükski päev ühtemoodi
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.