Eesti inimene on soetanud keskmiselt neli kindlustust
08.09.2025
08.09.2025
Kõige rohkem on soetatud liikluskindlustust (58%), kodukindlustust (54%), reisikindlustust (36%) ja kaskokindlustust (33%). Nende kindlustuste puhul, mille soetamist veel kaalutakse, mainiti enim elukindlustust (30%), reisikindlustust (23%) ja õnnetusjuhtumikindlustust (23%).
„Ootuspäraselt on kõige sagedamini soetatud kindlustused need, mille kasu ja otstarve on inimestele vahetult tajutav: olgu selleks kodu, sõiduki või reisi kindlustamine. Kolm inimest neljast peavad kindlustust vajalikuks ja oluliseks, et tunda end turvalisemalt,” märkis meie uuringuekspert Katariina Mäll. „Samas märkimisväärne – veidi üle poole – on ka nende osakaal, kes kindlustavad vaid siis, kui see on kohustuslik. Siin võivad näiteks olla liikluskindlustus või kodukindlustus, kui kodu on ostetud laenuga. Iga teist vastajat valdab ka mure, et aastate jooksul makstud kindlustus võib jääda ilma nähtava kasuta,“ lisas Mäll.
Viimase kolme aasta jooksul on kindlustusettevõtete erinevaid tooteid või teenuseid kasutanud 71% uuringus osalenuist, aktiivsemad teenuste kasutajad on 35-49-aastased eestlased ja kõrgema sissetuleku saajad.
Kindlustusbrändidest meenuvad Eesti elanikele esmalt IF Kindlustus, ERGO, Swedbank ja Salva Kindlustus. Spontaanse tuntuse esikümnesse kuuluvad veel Seesam, PZU, IIZI, Gjensidige, LHV ja BTA kindlustusettevõtted. Kindlustusettevõtte valimisel on inimeste jaoks kõige olulisemad kriteeriumid hind, ettevõtte maine ja usaldusväärsus, varasem kogemus kahjukäsitlusega ning kindlustuspoliiside ulatus ja katvus. Uuringus osalenud pidasid kõige usaldusväärsemateks IF Kindlustust, Swedbanki ning ERGO kindlustust.
Kindlustusbrändide trendiuuring kaardistas Eesti kindlustusbrändide tuntust, kokkupuuteid nendega ning hoiakuid kindlustamise suhtes. Kantar Emor viis uuringu läbi veebis perioodil 10.–17. juulil 2025 ja selles osales 1225 Eesti elanikku vanuses 18+. Tulemused on esinduslikud vastavaealise elanikkonna suhtes.
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.