Kuidas Enn Parel tegi hobist äri: “Oleme küll kõige kallim, aga kõige parem”

27.10.2025

Taskuhäälingu “Point” värskes osas rääkis kogenud turundaja, juht ja Põhjala õlletehase kaasasutaja Enn Parel, kuidas hobist kasvas välja rahvusvaheliselt edukas ettevõte. “Me tulime turule teadlikult kõige kallima väikese pruulikojana. Meie sõnum oli, et oleme küll kõige kallim, aga kõige parem,” meenutas Parel.

Kuigi teised pruulikojad soovitasid mitte alustada liiga väikselt, alahindas Põhjala nõudlust. “Me saime rahastuse paika, seadmed ostetud, pruulikoja lahti, tulid esimesed tellimused ja siis saime aru, et alustasime liiga väikselt. Kaks nädalat hiljem tellisime kolm uut kääritusmahutit ja see jätkus terve esimese pruulikoja aja. Me kogu aeg laienesime. Põhiline probleem oli, kuidas hoida tootmisvõimsust nõudlusega kaasas,” rääkis Parel. Kui algne eesmärk oli kasvada aastas 30%, siis esimesel neljal aastal arenes ettevõtte keskmiselt 56% aastas.

“Me saime aru, et Eesti turg on nii väike, et kui me tahame sellises tempos kasvada, siis me ei tee Eestis seda kasvu lihtsalt ära. Eksport oli algusest peale meie DNA-sse kodeeritud,” selgitas Parel. Kui algusaastatel moodustas väljavedu 70% müügist, siis nüüd on see 40–45%, sest kodumaine turuosa on tugevalt kasvanud.

Parel tunnistas, et sõpradega ettevõtte rajamine pole olnud alati lihtne. “Koos äri tehes, eriti kui inimesed on suhteliselt erinevad, on meil olnud päris suuri konflikte, aga me oleme nendest üle saanud,” sõnas ta.

Enne Põhjalat töötas Parel juhtivatel ametikohtadel Club Hollywoodis, reklaamiagentuuris Kolm Karu ning Tallinna Kaubamajas, kus tegeles turunduse, müügi ja inimeste juhtimisega. Kaubandusest rääkides lükkas ta ümber levinud arvamuse ahnest kaupmehest. “Keskmised marginaalid partii läbimüügil ei ole sugugi nii suured. Võib-olla alguses pannaksegi 100% otsa, aga kui sa müüd partii läbi, siis hooaja lõpuks koguneb juurdehindluseks 30%,” selgitas ta. Pareli sõnul on kaubanduses riskid suured, sest müümata kaupa ei saa enamasti hankijale tagastada ning see tuleb kas allahindlusega realiseerida või maha kanda.

Kaubamaja suurimaks tugevuseks peab Parel seal aastakümneid töötanud ja pühendunud teenindajaid. Need on inimesed, kes oskavad klienti esimest korda nähes hinnata tema mõõte ja pakkuda sobivaid tooteid. “Ma läksin ostma siniseid chino-pükse. Väljusin sealt tumehallide velvetitega. Need olid lihtsalt nii head. Ma ise ei oleks selle peale tulnud,” tõi ta näite.

Saates räägiti veel, kuidas on e-poed mõjutanud füüsilisi poode ja meenutati Tallinna Kaubamaja visuaalse identiteedi muutmist. Lisaks jagas Parel, mida teha, kui ettevõtte kontol pole piisavalt raha palga maksmiseks, kuidas sündisid esimesed Põhjala maitsed ning mis nime kannaks Põhjala siis, kui see poleks Põhjala.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:

Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist välja

Anne-Liis Ostov: riskide võtmisest on hullem tegevusetus