Küsitluse tegemine hõlmab kogu uurimisprotsessi: alates küsimuste koostamisest ja andmekogumise meetodite valikust kuni vastuste koondamise ja tulemuste analüüsini. Kantar Grupi turu-uuringute ekspert Meghan Bazaman jagab Kantari blogis, milliseid küsimusetüüpe on hea kasutada, et koguda nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid ja toetada ettevõtete strateegilisi otsuseid.

Küsimuste koostamisel alahindavad turu-uurijad sageli õige küsimusetüübi valimise tähtust. Õige küsimusetüübi valimine aitab koguda usaldusväärset ja täpset teavet, et saavutada uuringu eesmärki. Järgmiseks jagame viit levinumat küsimusetüüpi.

1.     Avatud küsimused

Avatud küsimused on justkui ülesanded: nad nõuavad üksikasjalikke, vabatekstilisi vastuseid, mitte lihtsaid „jah“- või „ei“-vastuseid. Need küsimused annavad kvalitatiivseid andmeid, mis võivad pakkuda väärtuslikke teadmisi. Saadud kvalitatiivset teavet saab kasutada sellisel kujul või teisendada kvantitatiiveteks andmeteks. Avatud küsimustel on ka puudusi. Need võivad vastajate jaoks olla aeganõudvad, mis võib põhjustada madalamat vastamismäära. Lisaks võivad avatud vastused teinekord anda kasutuskõlbmatuid vastuseid, näiteks emotikone või mõttetut teksti „ghjkl“.

Plussid:

• võimaldavad rikkalikke vastuseid,
• pakuvad mitmemõõtmelisi andmeid,
• annavad ülevaate klienditeekonnast.

Miinused:

• tüütu vastajatele,
• võivad anda kasutuskõlbmatuid vastuseid,
• aeganõudev analüüsida.

2.     Dihhotoomsed ehk binaarsed küsimused

Dihhotoomsed ehk binaarsed küsitluse küsimused on kinnised küsimused, mis pakuvad ainult kahte võimalikku vastust. Näiteks: „jah“ või „ei“, „tõene“ või „vale“, „õiglane“ või „ebaõiglane“. Need küsimused annavad kvantitatiivseid andmeid, mida on lihtne analüüsida. Paljudele vastajatele need küsimused meeldivad, sest vastamine on kiire ja lihtne. Kuigi dihhotoomsed küsimused on sirgjoonelised, ei ole need alati sobivad. Sageli ei saa osaleja oma mõtteid ja arvamusi kahe valiku kaudu piisavalt edasi anda. Need küsimused võivad  soodustada juhuslike vastuste märkimist.

Plussid:

• annavad lihtsalt analüüsitavaid andmeid,
• lühikesed ja lihtsad,
• saab kasutada sobivate vastajate valikuks.

Miinused:

• liialt lihtsustatud mõnedes olukordades,
• soodustavad juhuslikku vastamist,
• annavad ühemõõtmelisi andmeid.

3. Ühe ja mitme vastusevariandiga küsimused

Ühe ja mitme vastusevariandiga küsimused on suletud küsimuste tüübid, kus vastajad valivad etteantud valikute seast ühe või mitu vastust. Ühe valiku puhul saab valida ainult ühe, mitme valiku puhul mitu. Need küsimused on populaarsed, sest need on lihtsad ja neile saab kiirelt vastata. Need on ka mobiilisõbralikud ja kergesti analüüsitavad. Samas nende kaudu saadud andmetel puudub sügavus, mida pakuvad avatud küsimused.

Plussid:

• lihtne vastata,
• sobivad igale ekraanile,
• lihtne analüüsida.

Miinused:

• aeganõudev koostada,
• piiratud vastusevalikud,
• puuduvad kvalitatiivsed andmed.

4. Skaalaküsimused

Skaalaküsimustel on kaks peamist tüüpi: hinnanguskaala ja Likerti skaala. Hinnanguskaala küsimused annavad osalejatele vastusevariantide spektri ühe teema kohta. Näiteks võib küsimus hinnata kliendirahulolu, kus “1 ” tähendab „väga rahulolematu“ ja “5” „väga rahul“. Likerti skaala küsimustel on tavaliselt viis kuni seitse valikuvõimalust. Skaalaküsimused on kasulikud, sest need kvantifitseerivad subjektiivseid tundeid. Samas ei pruugi need olla mobiilisõbralikud: väikestel ekraanidel võivad valikud olla kärbitud ehk poolikult ekraanil. Lisaks on need vastuvõtlikud keskmise valiku veale: osalejad kipuvad valima skaala keskmisi punkte.

Plussid:

• kaasahaaravad,
• osalejatele tuttavad,
• tõhus viis emotsioonide mõõtmiseks.

Miinused:

• vastuvõtlikud keskmise valiku veale,
• subjektiivsed vastused,
• ei ole mobiilisõbralikud.

5. Maatriksküsimused

Sellist tüüpi küsimused korraldavad mitu valikvastusega küsimust ruudustikku, kus küsimused on esimeses reas ja vastusevalikud veergudes pealkirjadena. Rühmitades mitu küsimust, loovad maatriksküsimused mulje ühest küsimusest. See säästab ruumi ja vähendab katkestamismäära. Kuid oluline on teada, millal ja kuidas selliseid küsimusi kasutada. Kuna need ei pruugi olla nutiseadmetega ühilduvad, võib vale kasutamine viia küsitluse katkestamiseni.

Plussid:

• loovad mulje ühest küsimusest,
• väga kaasahaaravad,
• kiired vastata.

Miinused:

• ei sobi kõigile ekraanidele,
• võivad olla ülekoormavad,
• soodustavad juhuslikke vastuseid,
• pole mobiilisõbralikud ja võivad tekitada segadust ridade ja veergude vahel

Küsimusetüüpide mõistmine ja õige kasutamine on oluline, et luua küsimusi, mis on kaasahaaravad ega aja vastajaid segadusse. Olenemata sellest, kas kogud tagasisidet uue toote kohta või mõõdad kliendirahulolu, võib küsimuste ülesehitus otsustada sinu andmete kvaliteedi.

Loe pikemalt Kantari blogist.

Loe ka:

– Kuidas optimeerida ja parandada küsitluse vastamise määra?
– Kallutamata küsitluse küsimuste koostamine
– Milline näeb välja hea küsitluse disain?