Liis Oper: ärikasvu toob juhutarbija, mitte lojaalne klient
15.01.2026
15.01.2026
“Kui sul on üks stabiilne kamp inimesi, kes on sulle lojaalsed, siis nad ei suuda sulle kasvu tuua,” selgitas Oper. Seetõttu peab ta kõige olulisemaks keskenduda reach’ile ehk katvusele. Mida rohkem kasutab ettevõte erinevaid turunduskanaleid, seda tulemuslikum on ka kampaania: “Sa lihtsalt genereerid rohkem puutepunkte, mis toob kaasa kõrgema mäletamise.” Operi hinnangul loob kõige rohkem mäletamist televisioon, kuid eesmärke on võimalik saavutada ka väiksema eelarvega. “Siis on sinu kanalid lihtsalt Google ja Meta ja sa oled always on (alati nähtav),” märkis ta. “See toob tegelikult tulemuse. Metas saab teha ideaalset brändi.”
Kasvuagentuur erineb klassikalisest meediaagentuurist eelkõige selle poolest, kui terviklikult vaadatakse ettevõtet ja selle eesmärke, selgitas Oper. “Ei ole kõik vastused selles, kas mul on piisav telemaht. Jah, see on piisav. Aga kui tulemust ei tule, siis võib kitsaskoht olla kuskil mujal,” tõi ta välja. Kasvuagentuuri roll ongi need kohad ära tunda. “Me ei püüa leida lahendust ainult makstud meediaga, vaid tahame olla laiemalt sees ka tootearenduses ja pakkuda mitmekesisemat tuge,” sõnas Oper. Ta tõi näiteid klientidest, kellele ei pakuta vahendusteenust, vaid keskendutakse hoopis toodet või teenust parandavatele uuringutele.
Agentuuride hinnastamismudelist rääkides leidis Oper, et kõige õiglasem oleks tunnipõhine hinnastamine, millele lisandub agentuuritasu. “Intense’i loogika on see, et kui me võtame töötunde spetsialisti töö eest, siis võtame ka agentuuritasu. Sest see on ju tund spetsialisti töö eest, aga tiim, kes kliendiga töötab, on palju suurem,” selgitas Oper. Tuleviku loovagentuuride puhul ennustas ta, et klient maksab eelkõige idee eest, sest tehisintellekt loob formaadi ja teostuse.
Kaugtöö puhul usub Oper, et targad ja andekad inimesed oskavad ise otsustada, kus nad kõige paremini töötavad. “Meil ei ole niisugust reeglit,” ütles ta ja tõi näiteks digispetsialisti, kes elab pealinnast eemal. “Palun tal kord kuus kontoris käia, et teda näha. Olen suur kallistaja. Ta käib ilusasti.” Kui töö aga eeldab kohtumist kliendiga, tuleb kohal olla. Põlvkondade vahel näeb Oper küll mõningaid erinevusi väärtushinnangutes ja suhtlemisviisides, kuid tema hinnangul on vanusest sõltumata kõigil ühine soov teha tööd, mis loob suuremat väärtust.
Oper on töötanud samas ettevõttes ligi 27 aastat, millest viimased seitse seda juhtinud. Ühes organisatsioonis on teda hoidnud pidev areng ja muutus. Küsimusele, kas juhina on kõige keerulisem juhtida raha, aega või inimesi, vastas Oper: “Kõige keerulisem on ikka inimeste pool. Raha on raha. Raha on kuskil alati kellelgi olemas.”
Täispikas saates kuuled veel, kui suure osa Eesti reklaamiturust ostavad välisettevõtted ning kui edukalt kasutatakse Eestis automaatturundust. Lisaks jagas Oper mõtteid, kuidas täiustada turundusõpet ülikoolides ning mida peaks turg senisest enam väärtustama.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Katriin Loorents: agentuuri valikut ei määra hind, vaid kompetents
– Indrek Soom: soovisin algusest peale teha teistsugust agentuuri
– Indrek Viiderfeld: praegu on hea aeg suunata raha turundusse
– Hanno Kindel: teleplaneeringu kuldajastu on möödas
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.