Seekordses “Point+” osas sukeldume meediatööstuse kasumlikkusesse ja teeme juttu tulevikusuundadest nii ajakirjanduses kui turunduses. Külas on detsembri lõpus ametist lahkuv Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu.

“Tehisaru ei võta mitte kunagi ajakirjaniku töökohta ära. See ei ole võimalik,” on Rüütsalu veendunud. Pigem muutub ajakirjanduse positsioon ühiskonnas tugevamaks, sest tehisaru loodud sisu hulk kasvab. Tema sõnul on lähiaastate suurim katsumus panna inimesed tegutsema nii, et nad tunneksid huvi, teeksid ettepanekuid ja ületaksid hirmu, et tehisaru hakkab neid asendama. Veel rääkis Rüütsalu, et meediaettevõtted ja turundajad peavad pöörduma tagasi algsete väärtuste juurde, kus keskne on bränd ja otsesuhe kliendiga. “Mida rohkem sõltuv sa oled kolmanda osapoole liiklusest, mis tähendab seda, et klient ei tule sinu juurde otse, seda haavatavam sa oled,” hoiatas ta. Rüütsalu ennustas, et paljude meediaettevõtete liiklus võib järgmisel paaril aastal langeda kuni 80%.

Reklaamiraha Balti turult liigub peamiselt välisplatvormidele ning kohalikele jääb vaid murdosa. “Pilt on kurb, mingit kasvu ei ole. Lihtsalt nikerdatakse komakohta ühesse või teise kanalisse. Kasv läheb kõik Eestist välja,” võttis Rüütsalu olukorra kokku. Ta näeb, et muutmist vajaks ka reklaamiregulatsioon. Praegune olukord annab tema hinnangul välismaistele sotsiaalmeediaplatvormidele tohutu eelise tehnoloogiasse investeerimisel, millega kohalikud ettevõtted ei suuda eales võistelda. “Samal turul mängivad konkurendid peaksid olema samade reeglitega piiratud,” märkis Rüütsalu. Tema arvates aitaks kohalikke meediaettevõtteid ka käibemaksuerisus, sest senist 9% käibemaksu trüki- ja digiajakirjandusele ta õigeks ei pea.

Lisaks peab erameedia konkureerima tasuta sisu pakkuva Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR). Rüütsalu sõnul tahetakse anda ERR-ile seadusega ülesandeid, mis moonutavad turgu. “Ma ei näe, et olukord kuidagi paremaks läheks. See kindlasti on meile raske,” ütles ta. Rüütsalu nõustus, et avalik-õiguslik meedia peab tagama kodanikele olulise info kättesaadavuse, kuid iga uue toote puhul, mis kahjustab eraettevõtluse huve, tuleks teha konkurentsile mõjuanalüüs. “Eestis pole seda kunagi tehtud,” meenutas ta.

Klassikaline lugeja- ja reklaamitulu mudel ei ole enam jätkusuutlik ning enamik Euroopa meediaettevõtteid teenib kasumit vaid lisategevuste kaudu, märkis Rüütsalu. Ekspress Grupp seadis juba 2018. aastal strateegilise plaani, kuidas kompenseerida pabertellijate vähenemist digitellijate kasvuga. Kuigi nüüd on eesmärgid saavutatud ja digitellimused kasvavad, ei ole olukord muutunud lihtsamaks, sest uusi väljakutseid tuleb pidevalt juurde.

Kuigi üha enam ettevõtteid hakkab looma ise sisuturunduslikku meediasisu, ei näe Rüütsalu, et nišiteemad ohustaksid massimeediat. “Meie kiirus inimesteni jõudmisel on võrreldamatu sellega, mis on ühel brändil eraldi,” ütles ta. “Kui sul väikebrändina on mingi teatud lojaalne community (kogukond – toim.)  ja sa ainult seal raames toimetadki, siis see kõik on väga okei. Aga kui sa tahad olla kasvav ajas, siis sellest ju ainult ei piisa.”

Lisaks kuuled selles osas, kui suur on Eesti reklaamituru kogumaht, milline ettevõtluskultuur aitab kasvada turundajal tegevjuhiks ning kuidas töötada inimestega, keda juht ei usalda. Samuti meenutab Rüütsalu oma kogemust turundajast ettevõtjana, kui ta tegeles 20 aastat tagasi mahetoodete e-kaubandusega. Lõpuks juureldakse noorte meediatarbimise ja meediamajade kallutatuse üle ning arutatakse, miks ei saa tekkida ajakirjanduses olukorda, kus kaks naabrit näeksid samast portaalist täiesti personaliseeritud uudiseid.

Vaata lähemalt juba siit (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):

Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Erik Roose: kui rahaline olukord ei parane, tuleb programme sulgeda
– Priit Hõbemägi: jama korral on halvim variant tõmmata tekk üle pea ja end varjata