Ühiskonna kindlustundeindeks ja usaldusindeks

Alates juunist 2025 avaldame oma kodulehel igakuiselt Eesti inimeste kindlustundeindeksi ning usaldusindeksi näitajaid. Mõõdame neid omal initsiatiivil ja siin näete tulemusi alates 2024. aasta algusest kuni praeguseni.

Andmete aluseks on üle-eestilised esindusliku valimiga igakuised uuringud, mille viime läbi veebis. Iga kord küsitleme ca 1150 Eesti elanikku vanuses 16+. Ühes kuus võib olla üks või kaks küsitlusperioodi. Andmed kuuluvad Kantar Emorile.

Tarbijate kindlustundeindeksi mõõtmine baseerub neljal küsimusel:
1.     Kuidas on muutunud Teie perekonna majanduslik olukord viimase 12 kuu jooksul?
2.     Kuidas võib muutuda Teie perekonna majanduslik olukord järgneva 12 kuu jooksul?
3.     Kuidas võib muutuda Eesti majanduslik olukord lähema 12 kuu jooksul?
4.     Võrreldes eelneva 12 kuuga, kas Teie kulutate järgneva 12 kuu jooksul kestvuskaupade ostudele rohkem või vähem raha?

Kindlustundeindeks näitab keskmist skoori nelja küsimuse alusel. Indeks on vahemikus -100 kuni 100. Positiivne indeks tähendab, et suurem osa elanikke väljendas küsimustele vastates positiivseid muutusi ja hinnanguid.

Usaldusindeksi jaoks mõõdetakse inimeste usaldust  11 institutsiooni vastu. Nendeks institutsioonideks on: avalikud digiteenused, Eesti Rahvusringhääling, Eesti suurettevõtted, erameedia, Euroopa Liit, Kaitsevägi, NATO, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet, Riigikogu ja valitsus. Vastavalt institutsioonide hulgale, mida vastajad usaldavad, jaotatakse nad viite segmenti. Kõrge usaldusega segmendis usaldatakse praktiliselt kõiki institutsioone ja madala usaldusega segmendis vaid üksikuid institutsioone (tavaliselt vaid Päästeametit või PPAd). Keskmises segmendis on need, kes usaldavad mõõdetutest 5-6 institutsiooni. Nende viie segmendi suuruse alusel kalkuleeritakse üldine usaldusindeks (teoreetiliselt võib see ühes kuus olla vahemikus-100 kuni 100). Usaldusindeksi positiivne skoor näitab seda, et kõrge ja keskkõrge usaldussegmendi summaarne osakaal on suurem kui keskmadala ja madala segmendi summaarne osakaal. Ligikaudu 40%  elanikest kuulub keskmisesse segmenti.

Aivar Voog

Aivar Voog

Ärisuuna juht

+372 626 8538

Margo Veskimägi

Balti regiooni juht, Kantar Emor

On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.