Maarja Kaalep: brändiga tegelemist ei tohi unustada
28.04.2025
28.04.2025
Muide, Kaalep nimetab end turunduse alal praktikuks. Hariduselt on ta inimgeograaf ning kunagi unistas hoopis hambaarsti elukutsest. Tema kogemustepagasis on ka töö meediaagentuurides, Swedbankis ja Tallinkis.
Enne Apollo Kinosse kandideerimist töötas ta meediaagentuuri tegevjuhina. Kaalepi sõnul näitas see kogemus talle, et alati ei piisa pingutusest ja heast strateegiast, sest lõpptulemust mõjutavad paljud tegurid väljaspool juhi kontrolli. Ta sattus ettevõttesse koroonakriisi ajal. „Minu kõige suurem väljakutse oli see, et sa pead leppima olukorraga, kus sina ja su tiim võivad teha kõike, aga tegelikult mitte midagi ei muutu. Ettevõtte edukus sõltub klientide soovidest, pitch’idest, omanike ootustest jne.“
Rääkides oma sõnumitega kliendini jõudmisest, tõdes Kaalep, et meie kasutatavad kanalid on muutunud sõnumite mõttes üleküllastunuks. “Mis tähendab minu silmis seda, et isegi kui mu numbrid näitavad, et mul on reach nii suur, siis kas inimene tegelikult ka selle (sõnumi) kätte saab?” sõnastas ta murekoha. Seetõttu ei piisa kliendi mõjutamiseks vaid ühest kohast – tuleb end meelde tuletada erinevates kanalites ja erinevatel ajahetkedel. „Ei piisa ühest kohast, sest otsuse tegemine ei tule ühe kanali põhjal,“ lisas ta.
Kuna Apollo Kino tegutseb üle Baltikumi, tulid jutuks erinevused Baltikumi sees. Kaalepi sõnul on olulisi erinevusi kohaliku filmi populaarsuses. Eestis ja Leedus on need ülipopulaarsed. „Eesti film meeldib eestlasele alati. Meil on see pluss, et eestlane on patrioot ja isegi kui film ei ole väga hea, tuleb ta seda ikka vaatama,“ rääkis Kaalep. Lätis aga enne „Flow’d“ (eesti keeles “Vooluga kaasa”) kohalikku filmi väga ei hinnatud. Ta usub, et Oscari võitnud „Flow“ suur edu mõjub Läti kohalikule filmiturule väga hästi.
Kaalep tõi välja viimase aasta trendi, kus suure eelarvega tehtud filmid, millele prognoositi suurt edu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, võivad ebaõnnestuda. Nii juhtus „Lion Kingi“ põhjal tehtud „Mufasaga“. „Samas mõni film, millest ei oodatud midagi, on lõpuks täiesti välja müüdud. Nii juhtus filmiga „Babygirl“ (eesti keeles “Kullake”, peaosas Nicole Kidman) – selline huvi, et hoia mütsi kinni,“ kõneles Kaalep.
Juttu tuli veel kinoteemadest, aga ka laiemalt turundusest – olgu selleks agentuuride kaasamine, klientide tagasiside või mõõdikud.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Maria Tiidus: turundaja on justkui liim, mis seob ettevõtte eri osi
– Mirjam Endla: peaksime suunamudijaid rohkem kasutama
– Hando Sinisalu: hea sisuturundus on selline, mille toimetus avaldaks ka niisama
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.