Seekordses „Point+“ osas arutleb isikuandmete ja nende kaitsega seotud küsimuste üle Kärt Salumaa-Lepik, kes on andmekaitseentusiast, TalTech’i külalislektor ja Eesti Energia andmekaitsespetsialist.

„Kuivõrd me elame lääne demokraatlikus õigusruumis, kus austatakse põhiõigusi – ka õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele – siis neid õigusi kaitstakse ja see kohustab andmetöötlejat, sealhulgas turundajat, talle usaldatud andmeid kaitsma,“ kõneles Salumaa-Lepik. Laias laastus on isikuandmeteks erinevad andmed, mille kaudu on inimene võimalik identifitseerida.

Andmekaitse on läbimõeldud ja pidevalt arenev protsess. Kärt Salumaa-Lepiku sõnul algab kõik läbipaistvast ja selgest suhtlusest inimesega. Kui keegi liitub näiteks ettevõtte uudiskirjaga või soovib alla laadida mõne materjali, peab ta täpselt teadma, mida tema sisestatud andmetega edasi tehakse. Enne, kui inimene annab heakskiidu, et ta soovib näiteks uudiskirja listiga liituda, peaks seal samal lehel olema link ka andmetöötlustingimustele. „Just see läbipaistvus, selge kommunikatsioon, et mida me nüüd su andmetega hakkame tegema – et me ei hakka sulle spämmi saatma või kuskil mustal turul kliendiandmebaase ilma sinu nõusolekuta väljaspoole edastama – selle sõnumi saatmine on hästi oluline,“ rõhutas ta.

Andmete väärkasutuse puhul tõi Salumaa-Lepik näite n-ö uudishimu päringutest. „Kui inimesel on ligipääs erinevatele andmebaasidele, siis võib-olla teda huvitab, kas tema sõbra või naabri kohta on andmeid selles andmebaasis. Sellised päringud on lubamatud,“ rääkis ta. Kõige negatiivsemad näited on tema sõnul tervishoiu- ja julgeolekuvaldkonnast – näiteks kui keegi, kel on ligipääs tervise andmekogusse, uurib, miks naabril kiirabi käis vms.

Tehisaru kasutamise puhul on Salumaa-Lepiku sõnul kaks olulist küsimust: esiteks intellektuaalsest omandist ja teiseks andmete privaatsusest. „Kui sa saad oma eesmärgi saavutada ilma isikuandmeid töötlemata, siis sa peaksid eelistama seda lähenemist,“ märkis ta. Ta tõi näite, et kui saad tehisarule sisestada töökäsu nii, et inimese andmeid ei lisa, siis tuleks eelistada seda. „Minu soovitus on, et see võiks olla väga läbimõeldud tegevus. Endale tuleks esimesena alati esitada küsimus, et kas mul on selle andmehulga töötlemiseks õiguslik alus olemas ja kas see (andmete töötlemine) on päriselt eesmärgi saavutamiseks vajalik,“ kõneles Salumaa-Lepik. „Tehisaru on suurepärane abimees, me peame hakkama elama selles reaalsuses järjest rohkem ja tehisintellekt ei kao mitte kuskile. Meie andmekaitsevaldkonna inimeste ees seisab ülesanne, et kuidas teha nii, et need andmed jääks ikkagi kaitstuks ajastul, kus me võib-olla küsime endalt, et kas meil ikkagi üldse on veel privaatsust,“ lisas ta.

Juttu tuleb lähemalt ka õigustatud huvist ja selle näidetest, müügikõnedest, kliendile tehtavate kõnede salvestamisega seotud küsimustest, tööandja kohustustest personali isikuandmete puhul ja paljust muust. Või mida teha olukorras, kus saad kogemata ligipääsu andmetele, millele sul ei peaks ligipääsu olema?

Kuula-vaata lähemalt (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):

Novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.