Erik Sakkov: Eesti ärikultuur vajab küpsemist
12.05.2025
12.05.2025
Ta tõi näite, et ettevõtte nõukogudes on tihtipeale vanaema ja lapsepõlvesõber, kes ütlevad kõigele jaa ning usaldavad liigselt. Sinna oleks vaja aga inimesi, kes täiendavad ettevõtte juhtkonna oskusi ja omadusi, julgevad vastu vaielda ning argumenteerida. „Tee see mõttevahetus nõukogus selliseks, millest tõuseb tulu,“ soovitab ta. Nõukogu võiks tema sõnul olla mitmekesine – erinevate kompetentsidega, nii naisi kui mehi, nii vanemaid kui nooremaid.
Oma esimeseks turundusameti kogemuseks nimetab ta tööd kunagises Põhja-Eesti Pangas, mille ostis ära Eesti Ühispank. „Mu esimene ülesanne oli Eesti inimestele Visa pangakaart pähe määrida.“ See oli see aeg, et kui sul isegi õnnestus kellelegi see kaart ära surada, siis palgapäeval käis ta seal seina juures ja võttis kogu raha välja,“ meenutas Sakkov. Ta hakkas tegema teadlikult n-ö üle vindi asju – näiteks jagati kõiksugu messidel paberist pangakaarte, mida sai pangas päris pangakaardi vastu vahetada. Kolleegidest tekitati messidel järjekord ja siis tundus ka teistele külastajatele, et seal jagatakse midagi olulist. Selle kõige tulemusel sai Eesti Ühispank 1997. aastal Visa maailmameistriks (kasv per capita ehk elaniku kohta). 1990ndatel oli tema sõnul vabadust ja usaldust palju, mis võimaldas teha julgeid kampaaniaid. „Et julged asjad ära tappa, on väga lihtne moodus – tee turunduskomitee ja siis sa ei saa enam kunagi midagi julget ega loomingulist teha,“ rääkis ta. Lisaks on tema sõnul osa teiste valdkondade kolleege teinekord väga sekkumas turunduse teemadesse. „Kui tore on olla raamatupidaja – keegi ei roni su põllul. Seal kusagil on reeglid ja asjad, aga turunduse puhul ma ei ole sellist inimest veel näinud, kes tunnistaks, et tehke ja möllake, sest see pole minu valdkond. Kõik justkui teavad turundusest,“ lisas ta. Kui panganduses tulid ühinemised ja Rootsi ülevõtmised, lõppes Sakkovi sõnul ka kogu lõbu ja julgus. „Lennates esmaspäeva hommikul Stockholmi, võis näha lennukitäit õnnetuid pankureid, kes läksid aruandeid esitama, käsulaudu saama – kõik see (vabadus, kuldaeg) lõppes päevapealt.“
Edasi tuli töö Tallinna Sadamas ja ettevõttes NT Marine ning sealt liikus ta juba lennundusse (Tallinna lennujaam, Nordica).
Peatudes kommunikatsiooni teemal ja sellel, kuidas avalikkusega suhelda, ütles Sakkov: “Ma räägin kõigest ja mul on ainult üks põhimõte – ma tahan rääkida niimoodi, et kuulaja saaks aru, mitte ei jääks pead kratsima. Kas see on alati õnnestunud – ei tea.” Ta rääkis, et on avalikke suhteid alati väga oluliseks pidanud ja usub, et kui on küsimus, peavad juhid ise vastama.
Saates kuuled Sakkovi kogemustest, mida ta annab värvikalt edasi. Samuti saad teada, mida ta arvab tehisaru aina laialdasemast kasutusest.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Margot Holts: kriisis õnnestumise võti on ettevalmistus
– Maarja Kaalep: brändiga tegelemist ei tohi unustada
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.