Erik Roose: kui rahaline olukord ei parane, tuleb programme sulgeda
18.09.2025
18.09.2025
Ta ütleb, et kui ERRi rahaline olukord ei parane, tuleb hakata programme sulgema. „Ütleme nii, et me lendame ikkagi bensuaurude peal praegu, see on umbes nagu Iisraeli hävitajad lendavad Iraani tuumarajatisi pommitama, aga nad teavad, et tagasi kutid enam ei jõua, sest kütust ei jätku.“ Roose rääkis, et Baltikumis olid ringhäälingute eelarved aastaid sarnased, nüüd on aga käärid suured. „Viimase nelja aasta jooksul on juhtunud selline minu vaates täiesti õudne trend, kus Eesti puhul on eelarve sisuliselt külmutatud,“ märkis ta. Tema sõnul on ERRi eelarve praegu ca 40 miljonit eurot, lätlastel aga 60 ja leedukatel 90 miljonit eurot. ERR võrdleb end sisulistes tegevustes ka Soomega, kelle eelarve on juba 500 miljonit eurot.
Rääkides tasakaalust Eesti erameedia ning avalik-õigusliku ringhäälingu vahel, usub Roose, et meil on asjad hästi. „Me oleme seal ideaalses vahemikus, 30-35% kandis,“ lisas ta. Et mitte erameedia reklaamiraha saamist n-ö ohustada, on Roose ajal hoidutud suurte meelelahutusformaatide võtmisest. Ta tõdes, et ETV on neid kunagi omal ajal teinud ja seni teevad neid ka näiteks BBC, sakslased, itaallased ja teised EBU (European Broadcasting Union) liikmed. „Ma olen võtnud hoiaku, et kui te (erameedia esindajad – toim.) ütlete, et see on teile ellujäämise küsimus ja see on ka Eesti ajakirjandusvabaduse küsimus, siis mina olen esimene, kes hakkab kaitsma erameediat,“ lisas ta.
Juttu tuli ka sellest, kuidas Eestis on erameedias toimunud muutus neutraalselt positsioonilt teatud poole võtmisele kas konservatiivsemal või liberaalsemal teljel. „Kui sa loed Delfi või Postimehe juhtkirja, siis sa saad aru, keda toetatakse. ERR-i juhina on minu töö läinud palju lihtsamaks. Meil on nii lihtne seal keskel olla, sest sa sõidad autoga keset telgjoont ja tüübid lihtsalt kaovad vasakule ja paremale eest ära, kogu tee on tühi – blue ocean, I like it.“
Erik Roose on väga suur meediatarbija – nagu ta ise ütleb, on ta lausa meediamaniakk. “Ma loen 50 või 100 korda kogu meediat: Delfit, Postimeest, Õhtulehte, Äripäeva, ERRi eeskätt, kõik-kõik-kõik, ka välisajakirjandust jõudumööda. Mul tulevad erinevad alert’id (teavitused – toim.) sisse, ma ei pea ise otsima. Ma olen hästi informeeritud ja loomulikult võrdlen, vaatan, mis tehakse,” kommenteeris ta.
Vaata lähemalt siit (vt ka Spotify ja Apple Podcasts):
Mullu novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Jüri Pihel: telereklaam on liiga odav
– Signe Suur: televisioonis pole ükski päev ühtemoodi
Juhtekspert, Kantar Emor
Inimesed hindavad endiselt traditsioonilisi offline-reklaamikanaleid, samas kui turundajad eelistavad online'i. Offline-kanalites ajavad reklaamid inimesi vähem närvi, sest need tulevad nende igapäevaellu rohkem möödaminnes. Seevastu internetis käituvad reklaamid tihtilugu nagu ebaviisakad külalised, kes ei teata oma tulekust ette ja saabuvad kõige ebasobivamal hetkel.