„Palun näpista mind.“ Kuidas eestlasest turundaja Liina Kähri tegi Soome liha Hongkongis tuntuks
02.02.2026
02.02.2026
Enne ettevõtlusega alustamist töötas Kähri aastaid HKScanis, juhtides Balti- ja Põhjamaade turundust. Hiljem vastutas ta ka selle eest, et Soomes kasvatatud liha jõuaks lennukiga Hongkongi. Kohtumised kohalike partneritega näitasid kiiresti, et esialgne ekspordiplaan vajas täielikku ringitegemist.
„Ma mäletan meie esimest kohtumist Hongkongi partneritega. Me läksime õhtust sööma ja nad tellisid meile tuvi ja rääkisid sinna juurde pika loo, kuidas see mõjub su nägemisele ja ajule. […] Siis tulid välja sellised vahvad nüansid, et kui meie olime mõelnud [eksportida] puhast välisfileed, siis Aasias on see täiesti mõttetu tükk. […] Ma tulin sealt tagasi ja läksin juhtkonnaga rääkima, et me ei saa müüa neid tooteid, mida olime mõelnud, ja kogu protsess tuli ümber teha,“ kirjeldas Kähri.
Tagasi vaadates tunnistab Kähri, et tal oli raske uskuda, kuhu töö ta viinud oli. „Palun näpista mind. Kas me päriselt toome Soome sealiha siia?“ meenutas ta kolleegile öeldut. Täispikas episoodis rääkis Kähri lähemalt, kuidas muudeti äristrateegiat nii, et Soome liha jõudis tänu eestlastest turundajatele ka Michelini tärniga pärjatud restoranidesse.
Toiduainetööstuses eelistavad tarbijad Kähri sõnul pigem konservatiivseid valikuid ning harjumuste muutmine nõuab aega. Alguses on oluline jätta inimestele võimalus valida ka vana lemmikut. Nii toimiti ka Rakvere kileviineriga. Kuna kile eemaldamine tekitas paljudes pahameelt, pakuti mõnda aega ka kiles viinerit. Uutele toodetele soovitab Kähri anda aega, et tarbijad nendega harjuksid. Näitena tõi ta Rakvere mustikasašlõki, mis ei osutunud esimesel aastal kuigi menukaks, kuid pälvis juba teisel aastal parima lihatoote auhinna ning inspireeris ka konkurente. Kähri sõnul liiguvad lihatööstuse trendid sageli riigiti: Ühendkuningriigist Taani, sealt Rootsi ja Soome ning seejärel Eestisse.
Uue tiimi juhtimisel peab Kähri kõige olulisemaks empaatiat. „Kui ma lähen uude kohta, siis ma tean, et mina tulen puhta lehena. Seal on inimesed, kes on sellega varem tegelenud ja on professionaalid. Ma pigem kuulan ja õpin,“ kirjeldas ta. Tähtis on ka juhtkonna kaasamine. „Ma olen alati üritanud kaasata otsustesse juhtkonda, isegi kui see on näiteks hooajaline toode, et see ei oleks ainult turunduse või tootearenduse otsus.“
Viimased ligi kuus aastat on Kähri töötanud külalisjuhi ehk interim‑juhina. Erinevalt agentuurist on külalisjuht tema sõnul tiimiliige, kes osaleb juhtkonnakoosolekutel, mõtleb kaasa nagu omanik ning annab lisaks kampaaniatele ka laiemat nõu. Mõnikord tunnevad töötajad siiski põhjendamatut konkurentsi või hirmu oma rolli pärast. „See ongi kõige suurem hirm, mida me üritame kummutada. Ajutine juht või külalisjuht on juba nimes sees. Ma tulen sulle tooma välispilku, ma ei tahagi sellele kohale tulla, see ei ole minu eesmärk. Mina tahaks aidata võimalikult paljusid ettevõtteid,“ selgitas ta.
Muide, esimese ettevõtluskogemuse sai Kähri juba EBS-i päevil, kui ta asutas üliõpilasfirma, mis pakkus jõuluvanateenust. Saates rääkis ta ka sellest, kuidas otsustada uue toote turuletoomist, kui pooled degusteerijad on sellest vaimustuses ja teised mitte. Lisaks arutlesime, mille põhjal tarbijad leti ees valikuid teevad ning miks ei soovi Kähri pärast kaheksat aastat tubakatööstuses sinna enam naasta.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
– Katrin Vernik: trendid tulevad maailmast tervikuna
– Katre Kõvask: kui palju sulle antakse elus võimalust midagi nullist teha?
– Janeck Uibo: kui tahad ise otsustada ja vähem stressi, hakka ettevõtjaks
– Merle Viirmaa: turundajast võib saada hea juht, kui mõista äri ja inimesi
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.