Kuidas me soomlaste eeskujul vodkaturistideks hakkasime

14.10.2016

Eesti täisealisest elanikkonnast loeb end alkoholi mittetarbijaks umbes viiendik. Neist omakorda umbes pooled on täiskarsklased. Pooled satuvad aasta jooksul korra-paar näiteks mõne tähtsündmuse puhul alkoholi maitsma. Seega, väiksema või suurema sagedusega tarbimisest saame rääkida umbes 80% elanike puhul. Samas suurusjärgus on ka alkoholi ostvate elanike osakaal. 2016. aastal on Eesti elanikkonnast vanuses 18-74 ostnud alkoholi 81%.

Rääkides piiri tagant ostmisest ja konkreetsemalt alkoholikaubandusest Läti piiril, tuleb alustada sellest, et eestimaalased käivad välismaal suhteliselt sageli ning suur osa nendest on seal sattunud ka alkoholi ostma.

Nii on viimase aasta jooksul välismaal käinud 50% Eesti elanikest (TNS Atlas 2016) ning välismaalt on sel aastal alkoholi ostnud 28% kõikidest Eesti täisealistest elanikest – seega enam kui 250 000 inimest. Tundub tõesti olevat väga suur hulk, kui kujutleda neid kõiki Lätist alkoholi ostjatena. Kõrvutamine eelnevate aastate uuringutega näitab, et välismaalt alkoholi ostnute osakaal on suurenenud – 2014. aastal oli neid 18%.

Paljudel juhtudel ei ole siiski tegemist spetsiaalselt alkoholi ostmise eesmärgil tehtud reisidega, see on lihtsalt tavapärase tarbimisharjumuse jätkamine kodust eemal olles või teisest riigist koju väikese kingituse kaasatoomine, see tähendab, et välismaalt ostetud kogused on väikesed ning antud tarbija koguostudes suurt rolli ei mängi. Nii moodustavad enamike välismaalt alkoholi ostnute jaoks ostud välismaalt vaid marginaalse osa kõikidest alkoholiostudest. Tarbijate hinnangul moodustavad alkoholiostud välismaalt 9% kõikidest alkoholiostudest (rahalise väärtuse alusel), mis on siiski märkimisväärne osa.

Mõistagi ei ole niisugused alkoholi järele sõidud ühtmoodi omased kõigile Eesti piirkondadele, vaid ikka pigem piiriäärsetele aladele. Seega on piirkondlikud erinevused suured: kui Valga- ja Viljandimaal moodustavad alkoholiostud välismaalt veerandi koguostudest, siis saartel ja Läänemaal (kokkuvõetuna) vaid 2%.

Lätist on 2016. aastal alkoholi ostnud umbes iga kuues täiskasvanud eestimaalane ehk 17% 18-74-aastasest elanikkonnast. Kui keskmiselt moodustavad Lätist ostetud kogused eestimaalaste selle aasta koguostudest 6%, siis Lõuna-Eestis on Lätis tehtud ostude osakaal oluliselt suurem – 18%. Kuivõrd aga Lätis alkoholi ostmas käinutest on lõunapoolsete maakondade elanikud umbes pooled, ei ole vähetähtis olnud ka üle 100 km kaugusel elavad elanike „panus“ alkoholi Lätist ostmisesse.

Niisugune on hetkeseis, kuid vaadata tuleb ka tulevikku. Kuidas võiks kavandatava aktsiisipoliitika jätkamine muuta olukorda lähitulevikus? Kas ja kui palju võiks Lätist ostetava alkoholi osakaal veelgi kasvada?

Järgmise aasta 15% alkoholiaktsiisi tõus suurendaks hinnaerinevust Lätiga kange alkoholi puhul umbes 5 protsendipunkti võrra ja lahja alkohol umbes 2 protsendipunkti võrra. Emori prognostilise mudeli põhjal suureneks sellise hinnaerinevuse kasvu tulemusena Lätist ostetud kogused 6%-lt umbes 7,7%-le. Emori prognoos põhineb statistilistel seostel hinnaerinevuse atraktiivsuse ja Lätist ostetava alkoholi osakaalu vahel.

Piirkondlikult on suured erinevused: Tallinnas, Põhja- ja Lääne-Eestis ning Virumaal suurenevad kogused meie hinnangute järgi vaid 1 protsendipunkti võrra, näiteks Lõuna-Eestis aga 18%-lt 23%-le.

Kindlasti võivad alkoholikaubandust Läti piiril mõjutada peale hinnaerinevuse ka muud emotsionaalsed/funktsionaalsed tegurid või lisaväärtused, nagu ostude sooritamise mugavus, kiirus, muude kaupade ostmise võimalus, meelelahutuse pakkumine kohapeal jne. Kuid on vähetõenäoline, et Läti piiriäärne ostlemine oleks samas ka atraktiivne meelelahutus, nagu see on soomlastele Tallinna külastamise puhul.

Uuringu küsitlus viidi läbi personaalintervjuudena vastajate kodudes ja veebiintervjuudena. Kokku küsitleti 1577 elanikku vanuses 15-74 aastat. Küsitlusperiood oli 17.08-24.08.2016.

Avaldatud Postimehes 12.10.2016.

 

Aivar Voog

Aivar Voog

Kantar Emori uuringuekspert

+372 626 8538